Grete Eiche
Tegevusterapeut, edasijõudnud sensoorse integratsiooni terapeut
Oleme TegevusTes Kõnevurri fännanud alates selle algusaegadest, kui bränd veel Kõnekindluse nime kandis. Vaatasime nende tegemistele alt üles justkui suurele õele-vennale ja unistasime, et äkki ühel päeval “saame koos mängida”… Soovidel on suur jõud, sest eelmise aasta lõpus saimegi koostööpartneriteks, kuid nüüd juba uuenenud brändiga nimega LENGU.
Kuigi oleme alles südatalves ja sügisene koolimineku aeg on enamuste jaoks alles kauges tulevikus, siis usun, et peredes, kus sellel aastal lähevad lapsed I klassi, käib kooliks valmistumine juba täie hooga. Eelkool, sisseastumiskatsed, sobiva kooli valik ning pidev närvipinge saadavad argipäeva ja peas on küsimus “Millal see ometi lõppeb?”. Kui mina olin eelkooliealine, siis käis I klassi astumine küll teiste seaduste järgi, kuid mõned asjad ei muutu. Ema viis mu katsetele ühte Tallinna eliitkooli. Kui katsed olid läbi, küsis ema: “Kuidas läks?”. Mina vastasin, et hästi, aga üks raske ülesanne oli, kus pidime joonistama pirni. Ema: “Millise sa joonistasid?”. Mina: “Ümmarguse”. Ema: “See muidu on õun 🫠”. No ja sinna see eliitkool jäi… 😀 Tõenäoliselt oleksin katsed igas koolis kinni pannud, kui mul oleks kodus olnud sellel ajal Kõnevurr. 😎
Selles postituses räägingi lähemalt, kuidas on sensoorika ja kooliks valmistumine omavahel seotud ning kuidas neid toetada.
Sensoorika ja sensoorsed probleemid.
Väga palju levib (sotsiaal)meedias terminit “sensoorne”, mida enamasti seostatakse üle- ja alatundlikkusega või kasutatakse tõmbenumbrina mõne huvitava tekstuuri või visuaalselt põneva mänguasja reklaamimiseks. Tegelikkuses on sensoorika midagi palju rohkemat – sensoorika juhib kõiki igapäevategevusi ning määrab ära, kui hästi või halvasti need õnnestuvad.
Juba algklassides on kõigile õpetatud, et inimesel on 5 meelt ehk sensoorset süsteemi: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja puutetundlikkus. Tegelikult teatakse tänapäeval, et sensoorseid süsteeme on veel 3 – süvatundlikkus, tasakaal ja sisetundlikkus. Süvatundlikkus hõlmab endas lihaseid, liigeseid ja kõõluseid, tasakaal on seotud sisekõrvas asuva tasakaaluorganiga ning sisetundlikkuse all mõeldakse siseorganeid. Kõik need 8 sensoorset süsteemi teevad võimalikuks keha efektiivse kasutamise igapäevastes tegevustes. Kui midagi nende 8 meele koostöös hästi ei toimi, ilmnevadki probleemid igapäevategevustes.
Sensoorsed probleemid jagunevad kaheks – nii nagu eelpool mainisin on üheks häirete grupiks üle- ja alatundlikkus, millest minu hinnangul päris palju juba räägitakse, aga vähem teatakse, et teiseks häirete grupiks on motoorikaga seotud probleemid. Lapsel võib esineda üks, võib esineda teine või võivad esineda mõlemad koos. Häire mustrit oskab hinnata vaid sertifitseeritud sensoorse integratsiooni terapeut, keda on Eestis hetkel kaks. Üks (Heldi McCaskill), kes tegigi Kõnevurrile Sensoorse ketta ja teine, kes on selle postituse autor (Grete Eiche).
Kooliks valmistumine sensoorses võtmes.
Selleks, et laps edukalt koolis hakkama saaks, läheb vaja mitmeid erinevaid oskusi. Ei piisa ainult sellest, kas ta oskab lugeda või kirjutada, vaid lisaks akadeemilistele oskustele mängivad rolli eneseregulatsiooni oskus, suhtlemisoskus, emotsionaalne valmisolek, eakohased käelised oskused jnejne, mis on väga palju seotud just sellega, kuidas närvisüsteem sensoorset infot töötleb.
Näiteks tüüpiline käitumine laste poolt, kellel ei ole eale vastavad käelised oskused, on lollitamine. Jah, sa lugesid õigesti! Lollitamine on lapse viis juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, mida ta ei oska või mis hästi välja ei tule. Kui lapsel esineb helide suhtes ületundlikkust, võib lärmakas klassiruumis viibimine muutuda suureks väljakutseks ning põhjustada ägestumist. Mõni laps hakkab ise veel rohkem lärmi tegema, et summutada ennast ümbritsevat müra. Kui laps ei taju hästi oma kehaasendit ja ruumisuhteid, võib ta seista teistele lastele liiga lähedal, sattudes nii sõpradega konfliktidesse. Intensiivsed toidulõhnad koolisööklas võivad põhjustada lapsele ebamugavust ja väljenduda raskesti mõistetavas käitumises. Kui lapse tasakaalumeel vajab liikumist, et keskenduda ja hoida tähelepanu, saab ta õpetajalt riielda, et niheleb toolil. Kui süvatundlikkus ehk lihased, liigesed ja kõõlused teevad vimkasid, surub laps liiga kõvasti pliiatsile ja käsi väsib ruttu. Ükskõik kui ebaloogiline see ka ei tundu, siis puudulikult töötav tasakaalumeel põhjustab lapsel lugedes pidevalt järje kaotamist, kuna tasakaalumeel kontrollib silma liigutsi. Need on vaid üksikud näited, kuidas sensoorse töötluse probleemid võivad hakata koolis põhjustama probleeme tegelikult väga tublidel ja tarkadel lastel. Sageli saavad lapsed üsna pea külge ja aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) sildi, kuigi tegemist võib olla hoopis sensoorse töötluse probleemiga. Need võivad tunduda sarnased, kuid probleemide põhjus on täiesti erinev. Seetõttu ei aita näiteks liigse aktiivsuse korral ka ATH ravimid, kui lapsel on tegelikult raskused hoopis sensoorses töötluses.
Mida teha?
Olenemata sellest, kas peale eelmise lõigu lugemist tundsid või ei tundnud oma last ära, tuleb igale lapsele kasuks sensoorsete süsteemidega tegelemine. Kui lapsel on sensoorse töötlusega probleeme, on tema eduka koolialguse, tuleviku ja positiivse enesehinnangu kujunemiseks kindlasti vaja nendega tegeleda. Kui otseselt probleeme ei ole, siis on sensoorsetele süsteemidele mõeldud harjutused ja tegevused tema jaoks lihtsalt arendavad ning “ei jookse mööda külge maha”. Nagu sai mainitud, on tunnistusega sensoorse integratsiooni terapeute vaid kaks, seega spetsialisti tuge igale lapsele ka parima tahtmise juures lihtsalt ei jagu. Aga mida jagub, on Kõnevurr ning Sensoorne ketas! Selle vahendiga saab meelesüsteemide kaudu toetada lapse igakülgset arengut. Laps õpib mõistma ja suunama oma emotsioone ja käitumist, et see sobiks vastavalt olukorrale. Näiteks kärarikkas vahetunnis õpib laps läbi Sensoorsel kettal olevate strateegiate rakendama eneseregulatsiooni võtteid, et oma närvisüsteemile puhkust anda ja mitte “käivituda” intensiivse sensoorse stiimuli peale. Treenides harjutustega aga süvatundlikkust, paraneb lapse käekiri, kääridega lõikamise oskus ja käsi väsib vähem. Sensoorsel kettal on harjutused kõigi olulisemate meelte aktiviseerimiseks!
Sensoorne ketas on väga kergesti kasutatav, aga seejures nii efektiivselt kokku pandud, et see sobib koju, teraapiakabinetti ning lasteaeda juba alates 3. eluaastast. Sensoorsel kettal olevad harjutused ja ülesanded on sellised, mida teeme sagedasi ka sensoorse integratsiooni teraapia tunnis, kuid tänu videojuhistele saavad kõik lapsevanemad “terapeudirolliga” ka kodus kindlasti hakkama. Suuremad ja iseseisvamad lapsed võivad lausa üksinda endale teraapiatundi teha. 🙂
Lõpetuseks ka väike rõõmusõnum – Lengu tegi meile koodi “tegevuste7”, millega saate Lengu e-poes tooteid soodsamalt osta! 🙂 Kui jääd valimisel hätta, küsi nõu TegevusTe tegevusterapeutidelt!
Mõnusat vurritamist!
