Pilt: Kõnevurr on vahva arendav mäng, millega mängides arendad lapse oskuseid spetsialistide tarkusega.
Kõnevurr sündis kuue mängukettaga, mis koostati koostöös logopeedi Kristiina Jasmiin Rebasega ning olid sobilikud logopeedilist abi vajavate laste kõne teraapia toetamiseks logopeedi kabinetis, lasteaias ja kodus.
Kuid Kõnevurr on unikaalne mäng, mis ei saa kunagi valmis. Kõnevurrile on juurde loodud seitse mänguketast, mis on loodud koostöös teiste spetsialistidega nagu psühholoog, kliiniline psühholoog, sensoorse integratsiooni terapeut ning meeskonna spetsialistid.
Need mängukettad on mängulised ja jutustavad ning toetavad vaimset tervist, lugemise ja kirjutamise eeloskuseid, rikastavad sõnavara, toetavad eneseväljendusoskust, arendavad eneseanalüüsi, lapse taju ning tõstavad lapse enesekindlust. Kõik selleks, et toetada lapse erinevaid oskuseid, mida tal läheb elus vaja.
Kõnevurriga mängides on väga paindlikud reeglid. Kõnevurriga saab mängida lapsega individuaalselt, aga see mäng sobib ka nii väiksemasse kui ka suuremasse gruppi. Loovalt saab läheneda ka harjutuse sooritajasse ehk kas peale keerutamist teevad kõik mängijad harjutuse või sooritab ülesande vaid see kes keerutas!?
Need mängukettad on mängulised ja jutustavad ning toetavad vaimset tervist, lugemise ja kirjutamise eeloskuseid, rikastavad sõnavara, toetavad eneseväljendusoskust, arendavad eneseanalüüsi, lapse taju ning tõstavad lapse enesekindlust. Kõik selleks, et toetada lapse erinevaid oskuseid, mida tal läheb elus vaja.
Selles postituses tutvustame lähemalt jutustavaid ja mängulisi Kõnevurri mängukettaid.
“Mina olen väärtuslik” Kõnevurri mänguketas
Me kõik võrdleme end teistega ning märkame puuduseid iseendas, aga sageli ei oska me märgata oma tugevusi. Mänguketas „Mina olen väärtuslik“ sisaldab 22 teemaarendust, mis toetavad lapse positiivset sisekõne, et nad poleks enda suhtes nii kriitilised ja hindaksid iseennast rohkem. Mänguketta harjutused toetavad lapse teadlikumaks saamist iseendast, oma võimetest, oskustest ja tunnetest. Laps vaatab iseendasse ning märgates ja analüüsides enda erinevaid külgi, tundeid ning analüüsib tekkinud olukordi.
Need mängukettad on mängulised ja jutustavad ning toetavad vaimset tervist, lugemise ja kirjutamise eeloskuseid, rikastavad sõnavara, toetavad eneseväljendusoskust, arendavad eneseanalüüsi, lapse taju ning tõstavad lapse enesekindlust. Kõik selleks, et toetada lapse erinevaid oskuseid, mida tal läheb elus vaja.
Harjutuste sooritamine:
- arendab enesekindlust, väljendusoskust, eneseanalüüsivõimet ja suhtlemisoskust;
- arendab positiivset sisekõne,
- arendab kuulamisoskust,
- rikastab sõnavara,
- toetab lapse ja täiskasvanu usaldusliku suhte kujunemist.
Need mängukettad on mängulised ja jutustavad ning toetavad vaimset tervist, lugemise ja kirjutamise eeloskuseid, rikastavad sõnavara, toetavad eneseväljendusoskust, arendavad eneseanalüüsi, lapse taju ning tõstavad lapse enesekindlust. Kõik selleks, et toetada lapse erinevaid oskuseid, mida tal läheb elus vaja.
Pildil: „Mina olen väärtuslik“ Kõnevurriga mängimine toetab lapse ja täiskasvanu usaldusliku suhte kujunemist, ühiste pereväärtuste loomist, mis omakorda toetavad lapse hilisemat sotsiaalset ja emotsionaalset toimetulekut.
Täiskasvanu roll siin mängus on olla aktiivne kuulaja ja lugude jutustaja. Vajadusel saab vanem aidata last mõtete ümbersõnastamisel ja tunnete peegeldamisel.
Mäng on sobilik alates 4. eluaastast ning sobib kasutamiseks:
- kodus pereringis,
- lasteaias mänguringis,
- koolis juturingis ühtsuse ja üksteise mõistmise kasvatamiseks,
- spetsialisti kabinetis,
- keeleõppes ja keelekohvikutes vestlemiseks.
„Mina olen väärtuslik“ mänguketas on loodud koostöös psühholoog Rita Rätsepaga.
„Minu päev” Kõnevurri mänguketas
Kas tuleb tuttav ette dialoog lapsega peale kooli või lasteaeda:
Kuidas läks? - Hästi!
Mida sa täna sõid? - Ei mäleta.
Pildil: „Minu päev“ Kõnevurriga mängides vahetatakse kogemusi läbi lugude jutustamisi ning kui põnevaid lugusid võib laps kuulda oma vanemate või vanavanematelt.
Mängukettal „Minu päev“ on 22 küsimust ja teemaarendust, mis toetavad vestlust läbi päeva jooksul kogetud muljete vahendamise. Mängimine toetab lapse teadlikumaks saamist iseendast ja eneseanalüüsi. Läbi mängu võib selguda ka lapse jaoks mõni murekoht, mis tavalises vestluses välja ei tule.
Mängu teemat saab ka laiendada vastavalt vajadusele. Võib mängida näiteks „Minu nädal“, „Minu jõulud“, „Minu 1. september“, „Minu suvi“, kus täiskasvanu on valmis vahendama oma mõtteid, kogemusi ja tundeid seoses nende sündmustega. Kui põnevaid lugusid võib laps kuulda oma vanemate või vanavanematelt!
Harjutuste sooritamine:
- arendab enesekindlust, väljendusoskust, eneseanalüüsivõimet ja suhtlemisoskust;
- arendab kuulamisoskust,
- rikastab sõnavara,
- toetab lapse ja täiskasvanu usaldusliku suhte kujunemist.
Täiskasvanu roll siin mängus on olla aktiivne kuulaja. Vajadusel saab vanem aidata last mõtete ümbersõnastamisel ja tunnete peegeldamisel. Mängimine toetab lapse ja täiskasvanu usaldusliku suhte kujunemist, ühiste pereväärtuste loomist, mis omakorda toetavad lapse hilisemat sotsiaalset ja emotsionaalset toimetulekut.
Mäng on sobilik alates 3. eluaastast ning sobib kasutamiseks:
- kodus pereringis kaasates kogu pere,
- lasteaias mänguringis,
- koolis juturingis ühtsuse ja üksteise mõistmise kasvatamiseks,
- spetsialisti kabinetis,
- keeleõppes ja keelekohvikutes vestlemiseks.
„Minu päev“ mänguketas on loodud koostöös kliinilise lapsepsühholoog Birgit Gahleriga.
„Juturing” Kõnevurri mänguketas
Suhtlemise soodustamiseks seltskonnas või jäise vaikuse murdmiseks on loodud „Juturing“. Mängukettal on 25 põnevat jutustavat küsimust, millega üllatada või avardada seltskonna silmaringi.
Kui sa oleksid raamat, mis oleks sinu pealkiri?
Kui sul on võimalus kohtuda kuulsusega kellega (elava või juba surnuga, fantaasiategelasega vm), kes see oleks ja mida te teeksite?
Sellised küsimused lastega, sõprade, tuttavate, kolleegide või ka arenguvestlusel sulatavad kohmetuse, pinge õhus ja loovad vabama õhustiku.
Pildil: „Juturing“ Kõnevurri mängus on põnevaid arutlevaid küsimusi. Näiteks: mille võtaksid üksikule saarele kaasa ja miks?
Kas on mõtet edasi mängida kui oled kõik küsimused ära vastanud? Loomulikult! Erinevatel päevadel, erineva emotsiooniga mängides võivad vastused olla hoopis erinevad. Aga saab ka korduvalt vastata, kasutades sõna “veel”. Kui samal mängukorral keerutab mängija sama küsimuse, saab valida kõrvaloleva teema.
Mänguketta mängimiseks sobilik vanus on tingimisi 14, sest mõni vajab eneseanalüüsi, arutelu, kogemust, kuid „Juturingi“ on mänginud nii 8- kui ka 80-aastane ning juttu jätkub kauemaks.
„Juturing“ on loodud koostöös meeskonnatreeningu spetsialistidega ning mängu eesmärkideks on:
- jäise vaikuse murdmine, pinge maandamine ning suhtlemise soodustamine seltskonnas;
- kaaslaste, tuttavate, kolleegide tundmaõppimine;
- lennukate mõtete arendamine;
- vestluse arendamine.
See on sobilik:
- seltskonda vestluse arendamiseks;
- kooli klassi ühtsuse ja üksteise mõistmise kasvatamiseks;
- arenguvestluse või tööintervjuu läbiviimiseks;
- keeleõppesse ja keelekohvikutesse vestluse arendamiseks;
- spetsialisti kabinetti.
„Mänguring” Kõnevurri mänguketas
See on mänguketas, millel on 19 mängu. Olgugi, et mäng on sobilik alates 3. eluaastast, saab mängujuht vastavalt lapse oskustele kõikide ülesannete puhul tõsta raskusastet ning sobib mängimiseks ka koolilastega.
Siin on sõnavara mänge, mida saab kasutada lasteaias, algklassides ja ka keeleõppes sõnavara õppimisel ja omandamisel. Näiteks: nimeta 3 toiduainet/köögivilja/sööki, mida sõid. Raskusastet saab mängujuht tõsta kui täpsustada millise häälikuga võiks see alata või lõppeda. Näiteks nimeta kolm köögivilja, mis algavad nt k-häälikuga: kõrvits, kaalikas, kartul.
Pildil: „Mänguringi“ Kõnevurri mängus on ülesandeid, kus peab imiteerima tegevust, või elusolendit ning teised peavad ära arvama mille või kellega on tegu.
Mänguringis on ka sõnamänge. Üks ütleb sõna, järgmine ütleb kas eelmise sõna viimase häälikuga sõna jne. Või moodustatakse kordamööda öeldud sõnadest lause. Viimane ülesanne on keerukam, kuna peab meeles pidama ka eelmisi sõnu, et lause oleks loogiline. Seega on see ka mälutreening ning keerukusastet saab tõsta, kui peab ütlema sõnu konkreetse häälikuga. Näiteks: punase pluusiga poiss Peeter põrgatas pühapäeval palee põrandal punast palli.
Kui laps jääb mõne ülesandega hätta, saavad teised osalejad või mängujuht toetavate vihjete või küsimustega aidata.
Mängu eesmärgid:
- sõnavara rikastamine,
- eneseväljendusoskuse arendamine,
- tähelepanelikkuse, kuulamisoskuse, koostöö toetamine,
- kirjaliku kõne eeloskuste toetamine, arendades häälikanalüüsioskust.
Mängu saab kasutada:
- kodus pereringis kaasates kogu pere,
- lasteaias mänguringis teema kinnistamisel, häälikanalüüsioskuse arendamisel,
- koolis häälikanalüüsioskuse arendamisel,
- spetsialisti kabinetis,
- keeleõppes sõnavara arendamisel ja kinnistamisel.
„Mänguringi“ mänguketta harjutused on loodud koostöös logopeed Gaisa Akkajaga.
„Sensoorne“ Kõnevurri mänguketas
Mis on sensoorne? Sensoorne on kõik, mis on meeltesse või tajumisse puutuv ja nendega seoses olev ehk kõik see kuidas me kogeme, tõlgendame ja reageerime välistele ja seesmistele sensoorsetele kogemustele. Inimene saab sensoorset teavet ehk sisendit läbi kaheksa sensoorse süsteemi ehk meele: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ehk puudutamine, tasakaalumeel, süvatundlikkus ja sisetundlikkus.
Seega kõigi igapäevaste tegevuste tegemisel nagu riidesse panek, hambapasta hambaharjale panemine, söömine, pliiatsi hoidmine, liikumine, sotsialiseerumine, mängimine ja õppimine, on tähtis ka sensoorne integratsioon.
Miks on vaja arendada sensoorseid süsteeme? Läbi meelte ehk sensoorsete süsteemide saame sisendi, mida integreerime ja kohandame (sensoorne regulatsioon) ning vastavalt sellele juhime oma erutustaset, tähelepanu ja emotsionaalset reaktsiooni. Seega on mõjutab sensoorne regulatsioon oluliselt meie eneseregulatsiooni ja keskkonnaga kohanemise võimet. Seega on võimalik aidata lapsel end maandada sensoorsete tegevustega. Sellest võid lugeda meie blogipostituses „Miks mu laps enne magamaminekut pööraseks muutub“
„Sensoorne“ mänguketas sisaldab 15 toetavate videoõpetustega harjutust, mille eesmärk on:
- lapse kõikidel meeltel põhinevate oskuste arendamine;
- toetada lapse võimet mõista ning suunata oma mõtteid, emotsioone ja käitumist vastavalt olukorrale.
- Lapsevanem saab õppida lapse meelte eelistuste ja väljakutsete kohta, et last tema arengus vastavalt toetada. Koos on võimalik õppida eneseregulatsiooni tehnikaid, mida keerulistel hetkedel üksi või koos kasutada. Täiskasvanu saab last toetada koolitöödes, kui teab, millist meelt laps eelistab ning seda kasutada õpitu kinnistamiseks.
Mängukettal olevad harjutused sobivad alates 3. eluaastast kuni teismeeani. Raskuste, kõrguste, ajamahu jm puhul peab arvestama eakohast arengut ja turvalisust. Harjutuste sooritamisel on vaja keskkonnast leiduvaid esemeid.
Mängu saab kasutada:
- kodus pereringis kaasates kogu pere,
- lasteaias mänguringis,
- spetsialisti kabinetis.
„Sensoorne“ Mänguketta harjutused koostas tegevusterapeut ja sensoorse integratsiooni terapeut Heldi McCaskill.
Pildil: „Sensoorse“ Kõnevurri mänguketta harjutus pakub intensiivset stiimulit süvatundlikkusele, mis toetab närvisüsteemi regulatsiooni ja seeläbi eneseregulatsiooni.
„Abiks lugemisele ja kirjutamisele“ Kõnevurri mänguketas
Lugemis- ja kirjutamisraskusi on oluline ennetada, sest need on kõige levinumaks õpiraskuste põhjustajaks esimestes klassides. Lapse koolielu kergendab see väga palju, kui ta ise oskab eristada häälikuid ja häälikupikkuseid. Enne, kui laps õpib lugema ja kirjutama, peab ta selgeks saama lugemise ja kirjutamise eeloskused. Need on tähtede tundmine, häälimine, häälikanalüüs ja teistest pikema hääliku eristamine sõnas.
Täht on see, mida me näeme, ja häälik on see, mida me kuuleme.
Häälikanalüüs on häälikute eristamine ja nende järjekorra määramine. Näiteks: mis on esimene häälik sõnas EMA? Mis on viimane häälik sõnas EMA? Mis häälik jääb sõnas EMA E ja A vahele?).
Häälikupikkuste eristamine on sõnas teistest häälikutest pikema hääliku tajumine, üles leidmine. Näiteks: häälda pikalt täishäälikut sõnas Male. Häälda pikalt sulghäälikut sõnas Tuba.
Lengu blogis on artikkel „Kuidas õpetada last lugema?“.
Koostöös Eesti logopeediga Kristiina Jasmiin Rebane on loodud „Abiks lugemisele ja kirjutamisele”, mis sisaldab toetavate videoõpetustega 11 harjutust suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamiseks ning õigekirja probleemide ennetamiseks.
Harjutuste eesmärgiks on:
- häälikute kuulamise ja eristamise oskuse arendamine;
- häälikute asukoha ja järjestuse tajumise arendamine sõnas;
- häälikupikkuste tajumise, eristamise ning muutmise arendamine sõnas;
- sõnavara täpsustamine ja rikastamine
- teadmise toetamine, et häälikupikkuse muutmisel muutub ka sõna tähendus.
Pildil: „Abiks lugemisele ja kirjutamisele“ Kõnevurr toetab lapse lugemise ja kirjutamise eeloskuste arengut.
„Abiks lugemisele ja kirjutamisele“ mänguketas sobib alates 5. eluaastast kui laps hakkab tähtede ja lugemise vastu huvi tundma.
Mängu saab kasutada:
- kodus pereringis kaasates kogu pere,
- lasteaias ja eelkoolis eelkooliealiste lastega lugemise ja kirjutamise eeloskuste arendamisega,
- koolis algklassiõpilastele ning ning kõneprobleemide ja teiste erivajadustega põhikooliõpilastele.
- spetsialisti kabinetis.
Kõnevurr on unikaalne mäng, mida saad komplekteerida mänguketastega vastavalt soovile või valida hoopis Kõnevurri lauamängu, mille sisu vastab täpselt samanimelise puidust mängukettaga.
Kõnevurr on mänguline ning kõik harjutused loodud koostöös spetsialistidega. Seega Kõnevurr on vahva arendav mäng, millega mängides arendad lapse oskuseid spetsialistide tarkusega.
Lapsega aega veetes ja lapse maailma ning mängude vastu huvi tundes luuakse ühised pereväärtused, mis omakorda toetavad lapse hilisemat sotsiaalset ja emotsionaalset toimetulekut.
Toredat vurritamist!
