Lugemise loogika on iseenesest lihtne - loed kõik tähed kokku ja saadki sõna. Aga see, mis peab juhtuma enne lugema õppimist, on kõike muud kui lihtne.
Keskmiselt õpivad lapsed lugema ja kirjutama umbes 5-7-aastaselt, aga huvi tähtede vastu tekib juba varem. Enne, kui laps õpib lugema ja kirjutama, peab ta omandama mõned eeloskused.
Enne, kui laps õpib lugema ja kirjutama, peab ta omandama mõned eeloskused
- Lapsel peab olema töömälu, mis võimaldab säilitada ja töödelda häälikuid, sõnu ja lauseid. Seda saab arendada erinevate luuleridade kordamise või mälumängude mängimisega.
- Lapsel peab olema arenenud suuline kõne, mis tähendab, et tal on piisavalt suur sõnavara, ta tunneb ja kasutab oma emakeele häälikuid ning sõnad ja laused on erinevate grammatiliste vormidega. Selle jaoks on väga tähtis täiskasvanu eeskuju - selge ja korrektne kõne. Raamatute koos vaatamine ja ettelugemine harjutab last kõne kuulama, suurendab sõnavara ja tekitab huvi tähtede ja lugemise vastu.
- Fonoloogiline teadlikkus võimaldab lapsel eristada sõnu, kõnetakte ja häälikuid üksteisest ning võrrelda nende pikkusi sõnas. Selleks on vaja tunda tähti ja osata hääldada kõiki häälikuid. Võib mängida erinevaid doomino või sõnamänge, kus igaüks ütleb sama algushäälikuga sõna või hoopis järgmise sõna eelmise sõna viimase häälikuga.
- Arenenud käeline tegevus toetab kõne- ja lugemisoskust, sest peenmotoorika- ja kõnekeskus asuvad asjus kõrvuti. Silma ja käe koostöö ning oskus silmaliigutusi vasakule ja paremale suunata on väga tähtsad lugema ja kirjutama õppimisel. Näiteks võib plastiliinist tähti voolida või näppudega liivale erinevaid mustreid ja tähti joonistada.
- Optilis-ruumiline taju ehk võime ära tunda ja eristada tähekujusid on üks väga oluline oskus lugema õppimisel. Näiteks võib selle oskuse arendamiseks reastada erinevaid esemeid suuruse või mõne muu tunnuse järgi, leida piltidelt sarnasusi ja erinevusi.
- Hea rütmi- ja kuulmistajuga laps suudab eristada ja taastada erinevate lausete ja sõnade rütme (rõhud, välted, silbid). Näiteks on tore koos erinevaid salme lugeda või koos liigutuste ja rütmipillidega lastelaule laulda.
- Liigutustaju aitab tunnetada hääldusliigutusi ning võimaldab hääldada sõnu ja lauseid selgelt ja liigendatult. Selle arendamiseks tasub teha erinevaid suumotoorika harjutusi, näiteks mängida Kõnekindluse Kõnevurriga.
Kui kõik eeloskused on justkui olemas ja laps võiks hakata juba sõnu kokku veerima, aga ta seda teha ei taha, on vaja äratada lapses üles lugemisrõõm. Ega täiskasvanu ise ka ei taha laua taga sunniviisiliselt kellegi teise valitud raamatuid lugeda. Palju mõnusam oleks segavatest asjadest eemal mugavas toolis istuda, oma mõtteid mõtiskleda ja tee joomise kõrvale mõni hea raamat kätte võtta.
Täpselt samamoodi vajab laps lugema õppimiseks ja lugemiseks motiveerivat lugemiskeskkonda, kus tal on mõnus, vaikne ja rahulik olla. Kättesaadaval kaugusel võiksid olla erinevad raamatud, mille seast meelepärane valida. Seal lugemispesas ei pea olema ainult raamatud, võivad olla ka erinevad tähemängud ja võimalus harjutada näiteks oma nime ärakirja või lihtsalt joonistamist. Ideaalselt sobivad lugemispessa näiteks Kõnekindluse doomino “Sarnase kõlaga sõnad” ning kaasahaarav Kõnevurr koos mängukettaga “Abiks lugemisele ja kirjutamisele”.
Algajalt lugejalt ei saa oodata, et ta võtab aabitsa ette ja loeb selle algusest lõpuni läbi. Kõige suuremat huvi ja rõõmu pakuvad raamatud, mis on kirjutatud lapsele südamelähedastel teemadel. Lapse käest võiks küsida, missuguste teemade kohta soovib ta rohkem teada saada. Nii on lihtsam koos õiget raamatut leida. Lugemine on lapsele väsitav ja stressirohke töö ning iga edusamm ja pingutus on positiivset reaktsiooni väärt. Isegi kui loetud sai ainult paar lauset. Iga täiskasvanu vastutab selle eest, et lapsel oleks tore õppida ja areneda.
