Eripedagoog Marliis vastab küsimustele!
Marliis Miillimäe,
eripedagoog,
Jututäringute autor.
Miks ja millal pöörduda eripedagoogi poole?
Eripedagoog hindab ja arendab üldist kognitiivset võimekust ja arengutaset erinevates valdkondades (tajud, mälu, mõtlemisprotsessid, tähelepanu ja keskendumine, töövõime). Samuti oskab eripedagoog anda soovitusi sobiva õpikeskkonda kohandamiseks nii füüsiliselt, vaimselt kui sotsiaalselt ning jõukohastada materjale. Lapse arengu toetamise eesmärgiks on psüühiliste protsesside ja isiksuse eakohane areng ja eripedagoogi poole võibki pöörduda siis, kui mingis valdkonnas on mured. Näiteks ei taha laps lasteaias teiste lastega suhelda, ei oska mänguasjadega mängida, lugema õppimine ja arvutamine on keeruline või loogiline mõtlemine ja mälu vajaks arendamist.
Kas eripedagoogile pöördumiseks peab olema perearstilt saateleht?
Eripedagoogid töötavad nii lasteaedades, koolides kui ka haiglates, rehabilitatsioonikeskustes või erakabinettides. Igal asutusel on omad reeglid ning enne tasub ise üle uurida, mis tingimustel vastuvõtule saab. Aga üldiselt on esimese tasandi eripedagoogiline abi saadaval haridusasutustes kohapeal ja sinna ei ole vaja saatekirja. Küll aga võib haridusasutuse spetsialist suunata edasi teiste spetsialistide juurde, mis võivad nõuda perearsti saatekirja.
Mida teha kui laps ütleb, et tal on igav?
Võimalusi on palju, aga esimese asjana võiks küsida lapselt ise, mida tema teha soovib ja seejärel vaadata, kas ja millised võimalused nende ideede elluviimiseks on. Kui aga laps ei tea isegi, mida ta teha tahaks, võib talle hakata erinevaid tegevusi soovitama, olles sealjuures ise nendest tegevustest kõige rohkem õhinas. Tihti käivitab ühe inimese positiivne ja põnevil suhtumine tegevusse ka teises sarnaseid protsesse.
Kuidas toetada 4-aastase lapse suhteid eakaaslastega?
Oluline on toetada kõigepealt lapse enda enesehinnangut ehk näha lapse käitumises positiivset ja näidata, et teised teevad ka vahepeal vigu. Õpetada lapsele, kuidas ennast tutvustada, teadvustada erinevaid emotsioone ja tundeid nii endas kui teistes ning läbi rääkida teiste austamise ja mängureeglite järgimise. Aidata lapsel iseseisvuda tasapisi enda osaluse vähendamisega. Kui laps on ise valmis koos teistega suhtlema ja mängima, saab teda ka julgustada rohkem teiste mängu minema. Koosmängimise oskuse arendamiseks on head sellised mängud, kus lapsed saavad ise omavahel esemeid jaotada, abi küsida või peavad koos eesmärgi nimel tegutsema, näiteks koos kuubikutest torni ehitamine või rühmas kohviku pidamine.
Kuidas toetada 7-aastase lapse positiivset sisekõne ja enesekindlust?
Kõikidele lastele on vajalik vanemate armastus, tähelepanu ja tugi. Lapsed tahavad teada, kuidas päris elu toimib ja siis ei ole mõtet neile kokku valetada ülimalt positiivseid asju, mis reaalsuses ilmselt kunagi ei juhtu. Kui lapsele rääkida asjadest nii nagu nad päriselt on ja nad veenduvad, et vanemad on neile igal juhul toeks, ei lähe nad endast välja ega hakka ennast süüdistama. Nad saavad aru, et vahest ongi elu selline, et asjad ei lähe nii nagu planeeritud. Selles on suureks eeskujuks ka täiskasvanute enda käitumine nii enda ja teistega kui ka reageerimine teatud olukordadele. Teadlikkust iseendast, oma võimetest ja tunnetest aitab saavutada näiteks Kõnevurri mänguketasketas/lauamäng “Mina olen väärtuslik”.
Kuidas hinnata 3- ja 6-aastase lapse jutustamisoskust?
3-aastane laps peaks juba hääldama õigesti enamikku häälikutest, esitama palju küsimusi ja kasutama nii 3-5-sõnalisi lauseid. Ta peaks jutustama sellest, mis on temaga juhtunud või mida ta enda ümber näeb. 6-aastane aga peaks oskama kõiki häälikuid, kasutama jutustamisel omavahel seotud liitlauseid ning rääkima väljendusrikkalt. Tema võiks mõelda välja juba enda fantaasiarikkaid jutte, rääkida oma unistustest ja tunnetest.
Lengu: Loe rohkem Lengu blogipostitusest “Milline on lapse ealine kõneareng vanuses 0-7 aastat”.
Milliseid mänge soovitad 5-6-aastasele jutustamisoskuse arendamiseks?
Erinevad pildiseeriad, kus laps saab järjestada eakohaste sündmustega pilte ja rääkida, mis seal juhtus ja kuidas need on omavahel seotud, annavad lapsele vajaliku temaatika, tegelased, sisu ja raami. Kindlasti on abiks ka minu loodud jututäringud, mis aitavad arendada laste loovust jutustamisel.
Lengu: Jutustamisoskust toetavad ka Kõnevurri mängukettad/lauamängud “Minu päev”, “Mina olen väärtuslik”.
Kas laps saab individuaalselt jutustamist harjutada? Miks?
Oskus oma mõtteid edasi anda jutu kaudu ei ole kaasasündinud oskus. See tähendab, et see võtab aega ja seda on vaja õppida. Eelkõige õpitakse seda teiste inimeste pealt ehk kui palju lugusid on jutustanud vanemad, õpetajad või teised lapsed, kui palju vanemad arutavad lapsega elu üle. Lapsele talletuvad kõik need mudelid ja ta proovib neid järgi teha. Samuti on alati toredam jutustada kellegagi koos või kellelegi, kui üksinda olles.
Kui hästi peab 1. klassi minev laps lugema?
Loomulikult on lapsel kergem hakkama saada, kui ta juba oskab lugeda kokku lihtsamaid sõnu. Tegelikult aga on olulisem see, kui hästi on lapsel eelnevalt omandatud lugema ja kirjutama õppimise eeloskused ehk kui arenenud on suuline kõne, erinevad tajud ja mälu ning kas laps saab aru ümbritsevatest sündmustest. Samuti on tähtis lapse enda motivatsioon ja valmidus avastada, uurida ja õppida. Kool ongi õppimiseks ja küll nad seda lugemist ka söögi alla ja peale harjutavad!
Lengu: Lapse lugema- ja kirjutamiseks vajalikke eeloskuseid toetavad mängud on Kõnevurri mänguketas/lauamäng “Abiks lugemisele ja kirjutamisele”, “Mänguring” ning Doominod “Sarnase kõlaga sõnad” I ja II raskusaste.
Kuidas toetada õdede-vendade vahelist sõbralikku suhet?
Tervislik ja sõbralik suhe saab alguse toredasti koos veedetud ajast. Olgu selleks siis koos kodus pannkookide küpsetamine, kinos filmi vaatamine, legodest lossi ehitamine või kelgutamine. Olgu need siis loomulikud või nn “kunstlikud” kokkulepitud tegevused, mälestused jäävad meiega terveks eluks ja positiivsete mälestuste peale on palju lihtsam toetavat õe-venna suhet ehitada. Ja alati kehtib reegel, kui inimene on ise endaga rahul, kõik tema baasvajadused täidetud, siis on ka teistega lihtsam koos aega veeta ja sõprussuhteid luua. Lisaks peaks täiskasvanu olema ettevaatlik, et ei eelistaks ühte last teisele, sest see võib laste vahele väga suure kiilu lüüa.
Lengu: Perelikmete omavahelist suhet toetavad ka Kõnevurri mängukettad/lauamängud “Minu päev”, “Mina olen väärtuslik”.
Küsimustele vastas: Eripedagoog Marliis Miilimäe
