Blogi

ERIPEDAGOOG | Kuidas jutustamine last arendab?

Lugude jutustamine on kunst, mida inimesed on jaganud põlvkondade vahel juba aegade algusest. See on viis, kuidas me suhtleme, jagame rõõme ja muresid, oleme üksteisega ühenduses, õpetame ja inspireerime teineteist, tutvustame kultuuri ja väärtuseid tulevastele põlvkondadele. Ilmselgelt on lugude jutustamisel suur roll ka lapse arendamisel. Selles blogipostituses räägin täpsemalt, kuidas mõjutab jutustamine lapse arengut ja milliseid eeliseid see annab lapsele tulevikus täiskasvanuna maailmas navigeerides.

ERIPEDAGOOG KRISTINA KUTSAR

ERILO, JUTUPESA

Milliseid valdkondi saame jutustamisega toetada?

Järgnevalt loetlen peamisi valdkondi, mis saavad kasu, kui lapse igapäevaellu on integreeritud jutustamine:

Kujutlusvõime

Kui me jutustame lapsele lugu, siis aju hakkab paratamatult looma kujutluspilte kuuldust. Mida rohkem laps visualiseerimist harjutab, seda paremini hakkab see tal õnnestuma. Appi saab võtta ka pildid ja raamatud, mis aitavad jutustatavat sisu paremini mõista ning kujutlusi luua. Lisaks hakkab laps oluliselt detailsemalt märkama maailma tema ümber, ta hakkab igapäevasündmusi kogema suurema kohaloluga, sest detailid muutuvad tema jaoks oluliseks.

Iga kujutluspildiga, tekib ajus sensoorne kogemus. See tähendab, et lapse kehas tekivad kuulamise ajal aistingud, mis tekiks päriselt olukorras viibides. Näiteks kui lugu räägib sidruni söömisest, siis keha hakkab suurendab selle peale süljevoolust või kui räägime sellest, et inimene kõndis pilvelõhkuja katuse äärel, siis kuulaja käed võivad muutuda higiseks. Need on märgid, et meie keha elab seda situatsiooni läbi. Seda fenomeni arvesse võttes peaks pakkuma lastele lugusid, mis on temaga ja tema kogemusega väga lähedalt seotud. See teeb lapse jaoks loo eriti põnevaks.  

Kõne mõistmine ning loome

Kaasahaarava jutu kuulamisel kujunevad kiiremini seosed sõnade ja nende tähenduse vahel. Tänu sellele liigub sõna oluliselt kiiremini passiivsest sõnavarast aktiivsesse sõnavarasse. Kui lapsele jutustatakse sageli lugusid, mis sisaldavad ka vähem kasutatavaid sõnu, siis laps võtab need suurema tõenäosusega kasutusse ning tema sõnavara muutub eakaaslastega võrreldes rikkamaks. Lisaks mudeldame lapsele jutustamise käigus lausungeid, mida kasutada; kuidas jutustada ilmekalt ja põnevalt; millised on olulised infokillud jne. Selline mudeldamine on efektiivseks õppimiseks väga vajalik.  

Emotsionaalne intelligentsus (sh eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, sotsiaalsed oskused, empaatia, motivatsioon)

Emotsionaalne intelligentsus (EQ) sisaldab endas mitmeid aspekte, mis on omavahel tihedalt seotud ning on jutustamise käigus arendatavad. Põhjus seisneb selles, et igas loos tuuakse välja seosed tegelaste, nende tunnete ja reaktsioonide vahel, konfliktist tulenevalt arutletakse erinevate probleemide ning lahenduste üle, katsetatakse erinevaid käitumismalle ning tuuakse välja tegelaste perspektiive.

Tänu lugudele hakkavad lapsed esmalt täiskasvanute abiga ja hiljem ka iseseisvamalt analüüsima ilmnenud olukordi, tegelaste käitumist jne. Selle tulemusena hakkavad lapsed paremini mõistma nii enda ja kui ka teiste inimeste seisukohti, väärtushinnanguid, emotsioone, erinevaid probleemolukordi. Kõik see on vajalik emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks.   

Selle valdkonna puhul tuleb meeles pidada – lapsed hakkavad mõistma, et teistel inimestel on oma mõtted, tunded, tahtmised alles 4-aasta ringis. Enne seda usub laps siiralt, et kõik mida tema tunneb, mõtleb ja tahab, kehtib ka teiste inimeste kohta. Jutustamise abil tutvustame EQ olulisi aspekte juba varakult ning eakohasel viisil.  

Kõrge emotsionaalse intelligentsuse tase lihtsustab tulevikus elus navigeerimist, erinevate suhetega hakkamasaamist. Tulevikus on kõrge EQ-ga inimeste jaoks loogiline, et inimesed mõtlevad erinevalt ja on eriarvamusel. Laps ei karda mõelda teisiti, jäädes ka keerulistes olukordades iseendaks ja enesekindlaks. Lapse enesekindluse ning eneseanalüüsi arengut toetab hästi ka Kõnevurri mänguketas ja lauamäng “Mina olen väärtuslik”.

Mälu

Lugude kuulamine ja jutustamine toetab erinevate mäluliikide arengut. Lugude kuulamisel moodustuvad seosed, mis toetavad info meeldejätmist ning hiljem ka meenutamist. Pideval harjutamisel suureneb meeldejäetavate ühikute maht ning ka oskus teavet efektiivsemalt meelde jätta. Näiteks kui lapsel on vaja mingit infot meelde jätta, siis sõnade seadmine lausesse või jutustusse, aitab seda paremini teha. Jutustamise käigus areneb lapsel ka oskus seostada õpitut igapäevaelu ja kogemusega.

Mõtlemine

Kui jutustada lapsele, siis arenevad justkui märkamatult ka põhjus-tagajärg seoste loomine ja mõistmine, järjestamine ning aja mõistest arusaamine. Laps õpib paremini põhjendama, järjestama, aega ja selle liikumist tajuma.

Täidesaatvad funktsioonid (TSF)

Kuna tegemist on pigem võõra terminiga, siis esmalt toon välja olulisema info, mis aitab seda mõista. TSF on kognitiivsete protsesside kogum, mis aitab meil end reguleerida nii, et meil õnnestuks planeerimine, prioriteetide seadmine ning eesmärgi poole liikumine. TSF-id arenevad igapäevaste toimingute käigus ning oluline roll on täiskasvanupoolsel mudeldamisel ning toel.

KÕIK igapäevased toimingud vajavad suuremal või vähemal määral täidesaatvaid funktsioone. Näiteks hommikul riidesse panemine koosneb mitmekümnest (kui mitte -sajast) väikesest tegevusest, mis peavad toimuma loogilises järjekorras ning viima edukalt eesmärgi täitmiseni. Seejuures tuleb jääda ka paindlikuks, sest kui üks samm ei kulge ootuspäraselt, siis peab leidma muu viisi eesmärgi saavutamiseks. Nt päevariiete valimine (juba ainuüksi see ning järgmised tegevused koosnevad väga paljudest sammudest!), uneriiete seljast võtmine, teiste riiete selga panemine, nööpide/trukkide/ lukkude sulgemine, lõpptulemuse ülevaatamine. Kusjuures peab olema valmis selleks, et lemmikpüksid on mustaks saanud ning neile tuleb asendus leida.

Kui TSF-i arengut pole eelkooliealisel piisavalt toetatud, siis tekitavad igapäevased tegevused palju stressi. Suure tõenäosusega jääb laps koolis hätta, sest selles keskkonnas eeldatakse vaikimisi teatud oskuste olemasolu.

Aga kuidas lugude jutustamine toetab TSF arengut? Lugude kuulamise ja jutustamise ajal arendame planeerimist (millest ma räägin ja mis järjekorras), prioriteetide seadmist (mis on oluline ja mis köidab kuulajat) ning eesmärgipärast tegutsemist (kui alustan loo jutustamist, siis jõuan ka lõpuni). Lisaks, iga lugu, mis vastab kriteeriumidele, mudeldab TSF-i seisukohalt olulisi aspekte, aitab lapsel olukordi analüüsida ning sellest tulenevalt ka igapäevaelus teadlikumalt tegutseda. Igapäeva toimetuste analüüsimist toetab hästi ka Kõnevurri mänguketas ja lauamäng “Minu päev”.

Lapsega lugude jutustamisel paranevad täidesaatvate funktsioonide osas järgmised aspektid:
  •    Töömälu - võime mitut asja korraga meeles pidada ja samal ajal teatud eesmärgi poole püüelda. Lugude jutustamisel harjutab laps meeles pidama mitmeid infokilde ning neist lähtuvalt liikuma eesmärgi poole (lõpp).
  •   Vaimne paindlikkus - võime luua uudseid plaane, kohaneda, otsida probleemidele lahendusi. Lugude jutustamisel satuvad tegelased olukordadesse, kus nad peavad kohanema, leidma lahendusi.
  •   Impulsikontroll (enesekontroll) – võime kontrollida oma reaktsioone. Loo kuulamise ajal peab laps kuulama, toime tulema ootusärevusega (mis nüüd saama hakkab?), ootama kuni põnev lugu jõuab lõpuni. Loo sees olevad eskaleerumised ning pausid on vajalikud, et laps saaks impulsikontrolli harjutada.
  •   Planeerimine ning probleemide lahendamine. Iga loo puhul peab laps süvenema sellesse, mis ja millises järjekorras midagi juhtub ning järjestama tegevusi.
  •   Tähelepanu juhtimine. See on oluline, et laps suudaks kõik muu kõrvale jätta ja keskenduda loole ning ka kaasa mõelda. Mida põnevam lugu, seda lihtsam on tähelepanu sellel hoida.
  •   Emotsioonide regulatsioon. Igas loos leiame näite, kuidas erinevates olukordades toime tulla, sh ka emotsionaalselt. Laps saab lugudes kasutatavaid näiteid rakendada mudelina igapäevaelus ning läbi selle parendada enda emotsioonide regulatsiooni.
  •   Eesmärgipärane käitumine. Laps saab lugudest kaasa mudeli, kuidas toimetada nii, et lõpuks jõuaksime eesmärgini. Laps hakkab harjutama tegutsemist, kus püüab meeles pidada, mis on tema tegevuse lõppeesmärk ja teadlikumalt selle poole liikuda.

Nagu näha, on lugude jutustamine väga oluline arendamaks lapses oskuseid, mida on tal täiskasvanuna edukaks toimetulekuks vaja. Lapsed, kelle elus on lugude jutustamine olulisel kohal, on täiskasvanuna tavapärasest sotsiaalselt ja emotsionaalselt kompetentsemad, saades hakkama eri tüüpi inimestega, erinevates olukordades ning tulles paremini toime iseenda ja teiste emotsioonidega. Nad suudavad paremini planeerida ja järjestada tähtsuse järjekorras tegevusi,  liikuda enda seatud eesmärgi poole ning oma tegevustes on nad innovaatilisemad ning loomingulisemad.

Kokkuvõttes võib öelda, et jutustamise näol on tegemist ühe lihtsa igapäevaselt rakendatava võimalusega investeerida lapse tulevikku!

Kuidas lugusid jutustada?

Loe järgmisest Lengu blogipostitusest!