Blogi

ERIPEDAGOOG | Laps läheb sügisel kooli – kuidas teda selleks ette valmistada?

Postituse koostas eripedagoog Marliis Miilimäe

Eesti Vabariigi seaduse järgi on koolikohustuslik isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Miskipärast arvatakse, et viimane aasta enne kooli on väga oluline ja siis õpib laps kõige rohkem. Tegelikult algab lapse kooliks ettevalmistamine juba lapse sünniga.

Millest koosneb koolivalmidus ja millal seda hinnatakse?

Koolivalmiduse all mõtleme seda, kas laps on hea tervise juures, sotsiaalne, motiveeritud ja vaimselt valmis minema lasteaia mängulistest tegevustest üle koolipinki õppima. Seda kõike on vaja uurida.

  1. Füüsilise arengu juures on tähtis liikumisaktiivsus ja vastupidavus, koordinatsioon, hea üld- ja peenmotoorika, sirge rüht ja õige istumisasend, hea nägemine, tervislik toitumine ja uni. See on oluline, sest koolilaps peab suutma terve päev koolis olla, vahetunnis ja kooli-kodu vahelt liikuda, kandma koolikotti, lugema ja kirjutama ning istuma mitu tundi laua taga.
  2. Sotsiaalsete oskuste all hinnatakse seda, kas lapsel on tekkinud soov õppida ja uusi asju proovida, kui kiiresti ta kohaneb ja soovib teistega (nii kaaslaste kui täiskasvanutega) suhelda, kui sihikindel laps on ning kuidas tuleb toime enda tunnete ja enda eest hoolitsemisega.
  3. Vaimse arengu juures vaadatakse, kuidas on lapsel välja kujunenud vaatlus- ja kuulamisoskus, võrdlemis-, järjestamis-, mõõtmis-, loendamis- ja rühmitamisoskus, suuline väljendusoskus, arusaam ajast ja ruumist, olulise ja ebaolulise eristamisoskus, tähelepanu koondamise ja keskendumise oskus. 
Lapse kooliks ettevalmistamine algab juba lapse sünniga.

Iga laps areneb erinevalt. Arengut mõjutavad ümber olevad inimesed nii kodus kui lasteaias või eelkoolis, huvialad ning lapse arengu seaduspärasused koos  individuaalsete eripäradega.

  • 5-aastaste laste puhul ennustame, kas kooli minemiseks vajalikud pädevused saavutatakse paari aastatega või on raskused juba ette näha. Selline hindamine aitab leida lapsed, kellel on vaja rohkem individuaalset tuge, et nad 7-aastaseks saades saavutaksid koolivalmiduse.
  • 6-7-aastastel lastel hinnatakse seda päris koolivalmidust. Laste puhul, kelle oskused ja teadmised jäävad hindamises teistest oluliselt maha, tuleb hakata mõtlema, kas oleks mõistlik veel ühe aasta lasteaias käia või minna kooli, kuid sel juhul eriklassi või -kooli, kus tema arengut kõige paremini toetataks. 
  • 8-aastaste laste koolivalmiduse hindamisest räägime just nende laste puhul, kes on saanud koolipikenduse ehk on ühe aasta veel lisaks lasteaias käinud. Kuigi kooliminekuga enam viivitada ei saa, on lasteaeda lõpetavale lapsele vaja täita koolivalmiduskaart. Kui ka lisa-aasta järel ei ole laps valmis õppima tavakoolis, alustab ta sel juhul oma kooliteed erikoolis või -klassis, näiteks lihtsustatud õppekava alusel.
Iga laps areneb erinevalt.

Kes koolivalmidust hindavad?

Eakohase arenguga laste hindamisega tegelevad tavaliselt lasteaia õpetajad, erivajadustega laste koolivalmiduse kohta annavad oma hinnangu ka lasteaia tugispetsialistid. Laste puhul, kelle osas lasteaed või lapsevanemad näevad, et laps ei saavuta õigeks ajaks koolivalmidust, lisandub hindamisprotsessi ka kooliväline nõustamismeeskond. Just nõustamismeeskonnal on pädevus soovitada lapsele koolivalmiduse saavutamiseks ühte lisa-aastat lasteaias või soovitada küll kooliminekut, kuid seda eriõpetuse tingimustes. Ka andekate laste koolivalmiduse hindamises osaleb nõustamismeeskond, ilma kelle soovituseta ei saa laps alustada kooliteed aasta varem, kui ta vanuse järgi peaks.

Kuidas valmistab lasteaed last kooliks ette?

Faktiteadmised, lugemis- ja kirjutamisoskus koos arvutamisoskusega ei ole kõige tähtsamad oskused, mida laps peab enne kooli omandama. Selleks on aga sotsiaalsed oskused, mida kodus on raskem arendada kui lasteaias. Seepärast pöörab lasteaed suurt tähelepanu laste omavahelistele suhetele, enda ja teiste austamise reeglitele ning teiste abistamise oskuse ja hoolivuse kujundamisele. Kõike seda tehakse läbi mängu, milles laps õpib kaaslastega suhtlema ja koos töötama. Ühismängudes tuleb ette nii lüüasaamist kui võite, millega tuleb õppida toime tulema. Ka nõuab mängus osalemine reeglitest kinni pidamist, oma korra ootamist ja see on teinekord laste jaoks väga raske. Mänge põimitakse akadeemiliste teadmistega, et laiendada laste silmaringi ja anda koolis toimuvaks õppetööks piisavad eelteadmised. Mäng koolieelses eas on erakordselt arendav ning täiskasvanud loovad selleks sobiliku keskkonna ja tingimused.

Lasteaed pöörab suurt tähelepanu laste omavahelistele suhetele, enda ja teiste austamise reeglitele ning teiste abistamise oskuse ja hoolivuse kujundamisele.

Kuidas saab lapsevanem valmistada last kooliks ette?

Poodides on müügil palju erinevaid tegelusvihikuid ja kooliks ettevalmistavaid töövihikuid, mida võib loomulikult lapsega lahendada ja harjutada. Küll aga on veel olulisem akadeemiliste teadmiste ja sotsiaalsete oskuste kõrval kujundada lapses positiivset hoiakut kooli ja iseseisvuse suhtes. Seda saab teha kaasates last erinevatesse igapäeva tegevustesse ja julgustada neid alustatut lõpule viima. Koos oleks tore mängida ka erinevaid mänge, näiteks lugemishuvi ja -rõõmu pakkuvat Lengu doomino "Sarnase kõlaga sõnad" I raskusastet. Või kui laps vajab abi selgema kõne esitamisel, mängida Kõnevurri erinevate häälikuketastega. Pakkudes lapsele uusi olukordi ja kogemusi, mis võimaldavad suhelda nii teiste laste kui täiskasvanutega, loome head eeldused vapra lapse kujunemisele, kes julgeb koolis abi küsida nii õpetajatelt kui klassikaaslastelt. Selle juures on oluline väärtustada ka lapse sõpru ja lubada neil koos aega veeta. Igas päevas võiks olla üks rahulik jutustamise või raamatu lugemise aeg, mis on ka hea magamaminemise rutiin. Oma päevast ja tunnetest on hea jutustada Kõnevurri “Minu päev” kettaga. Kindel päevakava ja reeglid ning piisav uneaeg ja tervislik toit on lapsele hädavajalikud turvaliseks ja heaks enesetundeks. Need aitavad vältida või vähemalt leevendada tulevikus käitumisprobleeme. Väsinud ja ebakindel laps on pahur ja tujutu ning ei suuda keskenduda ühelegi tegevusele. Sedasi võivad end aeg-ajalt tunda ka mõned täiskasvanud, kelle baasvajadused on rahuldamata. 

Täiskasvanutena on meil hea võimalus näidata lapsele positiivset eeskuju enesehoiu, teiste mõistmise ja arvestamisega. Lapsed on tähelepanelikud vaatlema ja märkama ning seeläbi ka õppima.

Lapsevanemal on oluline roll akadeemiliste teadmiste ja sotsiaalsete oskuste kõrval kujundada lapses positiivset hoiakut kooli ja iseseisvuse suhtes.

Lengu tootevalikust leiad mängud, mis aitavad kaasa lapse koolivalmidusele. Lengu arendavad mängud, töölehed - koostöös Huviloojaga .  Koolitus “Kooliks valmis?” Koostöös Eriloga, koolitaja Liis Themas.

Lengu