Blogi

ERIPEDAGOOG | Miks on peenmotoorika oluline osa lapse arengust? 6 peenmotoorika mänguideed

Postituse koostas eripedagoog Marliis Miilimäe

Peenmotoorika ehk lapse käelise tegevuse alla kuulub käte ja silmade koostöö ning randme ja sõrmede liikumise nõtkus ning täpsus. Peenmotoorsed oskused saadavaid meid pea kõigis igapäevastes tegevustes. Olgu selleks siis riidesse panek, saapapaela sidumine, söömine või asjade kokku panemine. Enamus ajast me isegi ei mõtle, kuidas me neid tegevusi sooritame – see tuleb automaatselt.

Peenmotoorsed oskused saadavaid meid igapäevastes tegevustes – riidesse panek, saapapaela sidumine, söömine, asjade kokku panemine jne.

Tegelikult ei ole peenmotoorika ainult funktsionaalne oskus. Seda on seostatud ka tähelepanu, mälu, mõtlemise ja kõne arenguga.

Miks on peenmotoorika oluline osa lapse arengust?

  1. Käeline tegevus arendab mõtlemist – laps sorteerib, otsustab, leiab sarnasusi ja erinevusi.
  2. Arenevad erinevad meeled – nägemine, kompimine, haistmine, kuulmine.
  3. Peenmotoorikat sisaldavad harjutused arendavad tähelepanu ja keskendumist.
  4. Liigutused vasakult paremale valmistavad last ette kirjutamiseks ja lugemiseks.
Peenmotoorikat on seostatud ka tähelepanu, mälu ja mõtlemise

Aina rohkem aga eemalduvad lapsed käelistest tegevustest nagu voolimine, meisterdamine, maalimine jms. Lapsevanemate kiire elutempo juures on tahvelarvuti ja televiisor elupäästjad. Ja lapsel ei ole selle vastu loomulikult midagi, sest televiisorist multikaid vaadates ja tahvelarvutis mänge mängides saab aju kiire rahulduse kätte: helendavad pildid, kaasahaaravad helid, põnevad tegevused ja tegelased. Kõik on ette antud ja laps ei pea ise mitte midagi välja mõtlema. Nii piirame me lapsed kastidesse ega aita ajul areneda. Nutiseadmetest tulevad stiimulid on nii tugevad, et ükski igapäevaelu tegevus ei suuda sellega võistelda. Nutiseadmete liigtarbimise tõttu võib lapsel tulevikus olla raske loovalt mõelda, võivad tekkida käitumis- ja keskendumisraskused ning nutisõltuvus. Üle nutiseadme libistamine tähendab küll näppude kasutamist, kuid see ei treeni näppe ja rannet nii nagu muud traditsioonilisemad tegevused.  Seepärast on oluline, et peenmotoorika arendamisega tegeletakse sihipäraselt.

Aina rohkem aga eemalduvad lapsed käelistest tegevustest nagu voolimine, meisterdamine, maalimine jms. Lapsevanemate kiire elutempo juures on tahvelarvuti ja televiisor elupäästjad.

Kuidas peenmotoorikat kodustes tingimustes mänguliselt arendada? 6 ideed:

Peenmotoorsed mängud on väga hea võimalus oma lapse arengut igakülgselt toetada. Kõiki mänge võib vastavalt lapse oskustele muuta ja isikupärastada.

1. Aardejaht

Pane kandikule või suurde kaussi liiva või kuivainet (nt manna, kaer). Peida liiva või kuivaine sisse erinevaid väikseid esemeid, näiteks nööpe, kivisid, jäätisepulki või kastaneid. Hakka aardeid välja kaevama kas näppudega või erinevate pintslite ja kühvlitega. Leitud aardeid võib loendada, suuruse järgi reastada või sarnasuse alusel grupeerida. Kui esemetel on tähed peale kirjutatud, saab nendest ka erinevaid sõnu moodustada.

Aardejahti on põnev mängida nii toas kui õues

2. Salakiri

Lõika kääridega erinevatest ajalehtedest või ajakirjadest välja erinevaid tähti ja pilte. Moodusta tähtedest sõnu ja lauseid. Kleebi saadud tulemused paberile ja illustreeri piltidega. Soovi korral võid kirja kellelegi edasi saata.

Ajakirjadest või ajalehtedest tähtede ja piltide väljalõikamine

3. Pesupäev

Riputa märjad või kuivad riided nöörile kuivama kasutades pesulõkse (soovitatavalt erinevas suuruses ja tegumoes). Kui lõkse jääb üle, võib neid proovida neid ka enda või kellegi teise riiete külge panna ning need pärast sealt ära nokkida.

Kuivade või märgade riiete riputamine pesulõksude abil

4. Lõngauss

Kogu kokku väikesed lõngajupid, paelad või lindid. Hakka neid üksteise otsa siduma ja meisterda üks pikk uss. Soovi korral võib lõngaussile kaunistuseks helmeid sisse ajada. Saadud ussiga saab ringi jalutada või ta kuskile kaunistuseks riputada.

Lõngajuppide, paelade või lintide kokkusidumine

5. Kingituste avamine

Paki erinevad esemed (näiteks loomafiguurid) fooliumi, tavalise paberi või kanga juppide sisse nii, et neid oleks üsna raske lahti saada. Kingitusi hakatakse ükshaaval lahti pakkima. Saadud esemeid võib nimetada, sobitada samasuguse pildiga, sarnasuse või mõne muu tunnuse alusel grupeerida.

Pakkide avamine on lastele lõbus ja põnev.

6. Jututäringud

Lisaks kõne arendamisele on jututäringud head ka käelise tegevuse arendamiseks. Täringuid saab üksteise peale laduda ning silma ja käe liigutuste täpsust arendada. Veeretamisel aga on vaja täringust kinni haarata ja siis hooga sõrmed vabastada, et täring edasi liiguks. Lõbusaid jutte rääkides areneb peenmotoorika justkui iseenesest.

Eestimaised ja keskkonnasõbralikud jututäringud

Üldiselt arendavad peenmotoorikat kõik kodused tegevused, mida täiskasvanu nagunii teeb, näiteks söögi tegemine, musta pesu masinasse panemine, tolmu pühkimine ja nõude pesemine. Nendesse tegevustesse on vaja lihtsalt ka laps kaasata. Nii ei ole vaja leida peenmotoorika arendamiseks eraldi aega ning ka kõik kodused tööd saab koostöös lapsega tehtud. Lastele meeldib väga aidata ja kui see on veel laste arengule kasulik, miks seda mitte ära kasutada.

Kõnekindlus on Eestimaine kõne arendavate õppemängude tootja. Mängud valmivad koostöös omal erialal praktiseerivate spetsialistidega. Vaata meie e-poodi.