Jutta-Loviisa Juht Meliva Lengu blogi

Autor: Dr Jutta Loviisa Juht (Meliva)

Oled märganud, et Sinu laps magab suu lahti või norskab öösiti? Võib-olla oled täheldanud, et lapse suu on mängule keskendudes pidevalt lahti? Need on esimesed märgid suuhingamisest – harjumusest, mis võib pikas perspektiivis mõjutada nii lapse hambumust, und kui tema suutervist.

Inimene on võimeline hingama nii nina kui suu kaudu. Tavapäraselt hingame rahuolekus peamiselt nina kaudu, lisaks ninale hingame harva suu kaudu (näiteks lühiajalisel treeningul või haigusperioodil). Suuhingamiseks nimetatava funktsioonihäire korral hingab inimene pidevalt suu kaudu k.a rahuolekus ja ööune ajal. Probleemi varajane märkamine ja korrigeerimine aitab ennetada väga mitmeid tervisemuresid.

Suuhingamise peamisteks põhjusteks on:

  • kahjulikud harjumused (näiteks pöidla imemine, luti ja lutipudeli pikaaegne kasutamine, harjumus suud pidevalt lahti hoida ja suu kaudu hingata);
  • erinevad ninahingamistakistused (näiteks suurenenud adenoid või kurgumandlid, polüübid ninas, krooniline põsekoopapõletik, kõver ninavahesein jm õhu liikumist takistavad nina anatoomilised eripärad);
  • allergiline riniit ehk allergiline nohu;
  • pärilikud

Siinkohal on oluline meelde tuletada, et me kõik hingame aeg-ajalt suu kaudu. Probleem tekib siis, kui laps hingab suu kaudu kogu aeg – mitte ainult haigena või treeningu vältel, vaid ka rahuolekus ja öösel magades.

Suuhingamise olulisemateks pikaaegseteks tagajärgedeks on erinevad hambumusanomaaliad (hammaste kokkusobivuse häired) ning näo- ja lõualuude arenguanomaaliad, kuid lisaks eelnevale mõjutab pikaaegne suuhingamine otseselt ka igemete ja hammaste tervist. Alltoodud uuringute kohaselt seostatakse suuhingamist suurenenud kaariese aktiivsuse (hambaaukude tekkimise) ning kroonilise igemepõletikuga (igemete veritsusega). Suu kaudu hingates muutub suu kuivaks, mistõttu väheneb sülje võime kaitsta ja taastada hambaemaili peale iga söögikorraga kaasnevat happerünnakut, mis omakorda võib põhjustada hambaaukude teket. (NB! Hammaste jaoks kuulub söögikorra hulka kõik, mis ei ole puhas mullita vesi.) Lisaks on leitud, et suuhingajatel muutub suukeskkond sobivamaks just nendele bakteritele, kelle tegevust seostatakse kõige enam erinevate hamba- ja igemehaigustega.

Mida jälgida?

  • Kas lapsel on rahuolekus (nt mängule keskendudes) suu avatud või suletud? Pidevalt avatud suu viitab suuhingamisele.
  • Kas laps magab öösiti suu lahti? Kas laps norskab magades? Kas lapse ööuni on häiritud? Pidevalt ööune ajal suu kaudu hingamine viitab suuhingamisele. Norskamine viitab õhuteedetakistusele, milleks võib olla nii ninahingamistakistus kui ka keele tagumine asend. Hingamisprobleemid häirivad üleüldiselt lapse ööund ning halvendavad oluliselt unekvaliteeti, mis omakorda takistab lapsel ööune jooksul end korralikult välja puhata.
  • Kas laps peab näolihaseid pingutama, et suud suletud olekus hoida või neelatada? Lihaste pinguldumine suud suletuna hoides või neelatades võib viidata suuhingamisele. Laps, kes hingab peamiselt suu kaudu, hoiab suud pidevalt avatuna. Ta ei ole harjunud ega treeninud suud ümbritsevaid lihaseid, mille tõttu vajab suu sulgemine lisapingutust. Neelatades tuleb aga suu sulgeda, et suus olev toit suust välja ei paiskuks.

Pildil on kujutatud klassikalist “suuhingaja nägu” – lapse nägu on piklik, suu pidevalt rahuolekus    avatud, alalõug tagapool, ülemised esihambad tihti huule poole kaldu, keel suupõhjas. Allikas: ChatGPT Image.

“suuhingaja nägu” Lengu blogi
Allikas: ChatGPT Image.

Märgid, mis võivad viidata suuhingamisele:

  • suu rahuolekus (magades või mängule/joonistamisele keskenduses) avatud;
  • kuivad ja lõhenenud huuled;
  • neelatamisel näo- ja huulelihased pinges;
  • kuiv suu ja halb hingeõhk (eriti hommikuti);
  • norskamine;
  • rahutu uni (laps on hommikuti väsinud või päeval unine, kuigi unetunde oli eelneval ööl piisavalt)

Mida teha, kui kahtlustate, et laps hingab peamiselt suu, mitte nina kaudu?

  • Räägi oma perearstiga ninahingamistakistuse välistamiseks. Esmalt tuleb veenduda, kas laps hingab suu kaudu harjumusest või ei saa laps nina kaudu hingata. Perearst saab ninahingamistakistuse kahtluse korral koostada saatekirja kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule ninahingamistakistuse

NB! Ninahingamistakistuse eemaldamine ei tähenda, et laps hakkab automaatselt ise uuesti nina kaudu hingama. Kui probleem on kestnud kuid või aastaid, tuleb harjumust hakata ümber kujundama ning uutmoodi hingamist harjutama, millega aitab müofunktsionaalne teraapia (näo- ja suulihaste harjutusteraapia). Müofunktsionaalse terapeudi juurde saab vajaduse korral saatekirja koostada ka perearst.

  • Räägi oma hambaarstiga. Hambaarst saab lapse suunata müofunktsionaalse terapeudi juurde ning vajadusel ka ortodondi konsultatsioonile, kui esineb märke algavast või juba välja kujunenud

NB! Müofunktsionaalse teraapia jaoks tuleb enne välistada ninahingamistakistuse olemasolu, mistõttu võib ka hambaarst esmalt suunata lapse siiski perearsti ja kurgu-nina-kõrvaarsti vastuvõtule.

  • Kui laps on juba ortodondi vaateväljas, suunab suure tõenäosusega lapse müofunktsionaalse terapeudi vastuvõtule ortodont, sest ortodontilise ravi säilitamiseks on ninahingamise taastamine ning keele ja huulte asendite korrigeerimine väga oluline.

Suuhingamine on oluline funktsioonihäire, mille varajane märkamine ja korrigeerimine aitab ennetada väga mitmeid terviseprobleeme hambumus- ning näo- ja lõualuude arenguanomaaliatest kuni hambahaiguste ning unehäireteni välja. Õnneks on varakult avastatud kahjulik harjumus müofunktsionaalse teraapia abil korrigeeritav ning pikaaegsed tagajärjed ennetatavad. Varakult märgatud ja korrigeeritud suuhingamine aitab lapsel paremini hingata, magada ja naeratada – sõna otseses mõttes.

Lengu Kõnevurri mäng ja lauamäng “Ninahingamine” sisaldab ninahingamist stimuleerivaid harjutusi, et aidata tunnetada õhuvoolu liikumist suu ja nina kaudu, eristada suu- ja ninahingamist ning soodustada pingevaba huulte sulguse saavutamist.

Kasutatud allikad ehk loe lisaks:

  1. Kimura, J. Arruda, V. Drumond, P. Martins-Júnior, R. Mesquita, L. Abreu. Dental Caries and Periodontal Outcomes in Mouth-Breathing Children and Adolescents: A Systematic Review. International Journal of Paediatric Dentistry. 2025      Jul       30.       doi:                             10.1111/ipd.70022. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/40739849/
  2. ChatGPT Image. Illustratiivse joonistuse teostamiseks autori kirjelduse järgi.
  3. Mummolo, A. Nota, S. Caruso, V. Quinzi, E. Marchetti, G. Marzo. Salivary Markers and Microbial Flora in Mouth Breathing Late Adolescents. Biomed Research International.                                         2018:8687608. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5859862/#B1
  4. Soares, J. Ramos-Jorge, L. Lima, L. Moreira, I. Fernandez, M. Ramos-Jorge, R. Galo. Mouth breathing is associated with a higher prevalence of anterior dental caries in preschool children. Brazilian Oral Research. 2024;38:e057. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11654884/
  5. Laste             hammaste             tervis.             Suuhingamine.

https://suukool.ee/et/laps-ja-vanem/suuhingamine

  1. Zhao, L. Zheng, X. Huang, C. Li, J.Liu, Y. Hu. Effects of mouth breathing on facial skeletal development in children: a systematic review and meta-analysis. BMC Oral                 Healt.             2021;21:108. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/pmid/33691678/