Grete Eiche
Tegevusterapeut, edasijõudnud sensoorse integratsiooni terapeut
Eestis elades on meil privileeg kogeda nelja erinevat aastaaega, mis toob endaga kaasa ka sõltuvalt aastaajast väga erinevad sensoorsed kogemused. Mõne aastaaja puhul veedetakse rohkem aega toas, teiste puhul jälle õues. Siin postituses mõtisklengi selle üle, kuidas erinevad sensoorsed kogemused suvel ja talvel lapse arengut mõjutavad.
Miks peaks lapsed suvel palju õues viibima?
- Seda, et värske õhk ja looduses viibimine teevad nii lapsele kui täiskasvanule head, teavad vist kõik. Kuidas see aga lapse arengule kaasa aitab? Väga lihtsustatult võttes põhineb lapse areng uute kogemuste saamisel. Kui laps on suurema osa oma elust nt tervislikel põhjustel elanud siseruumides isolatsioonis, nagu minu lapsega juhtus, siis jäävad tema igapäevaelu kogemused väga ühetaoliseks ja pinnapealseks ning kuigi lapsel võib olla palju potentsiaali, siis ei saa see lihtsalt ellu rakendatud.
- See läheb küll logopeedide valdkonda, aga kui lapse igapäevaelu kogemused on päevast päeva ühesugused ning samade inimestele keskel, ei kuule laps näiteks uut sõnavara, mis tema keele ja kõne arengut soodustaks. Koduses keskkonnas kasutame suuresti ikka ühesugust sõnavara, mistõttu jääbki lapse kokkupuude uute sõnadega väga piiratuks. Kui aga laps käib erinevates keskkondades (nt mänguväljakul, poes, loomaias jne) ning puutub kokku erinevate inimestega, kellest igaühel on veidike erinev kõneviis, siis tekivad tal kogemused täiesti uute sõnadega, mis ongi üheks kõne arengu eelduseks.
- Ainuüksi toast väljaminek pakub lapsele juba palju uusi kogemusi, sest õues on kõike nii palju rohkem - esemeid, mida kirjeldada, inimesi ja loomi, keda vaadata ja uusi kohti, kus käia. Ma olen täiesti kindel, et üheks põhjuseks, miks tänapäeva lastel on nii palju käeliste oskuste probleeme (nt käekirjaprobleem), on tubane eluviis. Kui mõtleme tagasi paarikümne aasta tagusesse aega, kui lapsed veetsid rohkem aega õues, siis selliseid käeliste oskuste arengu probleeme tõenäoliselt ei olnud. Miks? Käeliste oskuste arengule paneb aluse suurte lihasgruppide areng, mis tähendab, et kui lapsed veetsid hommikust õhtuni aega puude otsas turnides, mänguväljakutel, sõites ratastega, mängides mädamuna jne, siis said suured lihasgrupid igapäevaelus piisavalt tugevaks, mistõttu ka peenmotoorsed oskused olid tõenäoliselt head.
- Kuigi tänapäeval on poodides palju vahendeid, millega saab ka tubast elukeskkonda nö “liikuvamaks teha” (kiiged, liumäed, ronimispuud, tunnelid jne), siis õues viibimist need suures plaanis ei asenda. Õuekeskkond pakub pidevalt just uusi kogemusi, mis on väga oluline märksõna. Mida rohkem uusi sensoorseid kogemusi laps saab, seda laiapõhjalisem on ka areng igas arenguvaldkonnas. Erinevatel mänguväljakutel on erinevad kiiged, erinevad liumäed, erinevad ronimisvõimalused. Nt võib lapsele kodus väga meeldida kiikumine konkreetse kiige peal, aga mänguväljakul teistsuguse kiige peal üldse mitte. Samuti pakub õuekeskkond oma erinevate pinnakatetega erinevaid väljakutseid kõndimistasakaalule, loodus- ja tehiskeskkond pakuvad erinevaid värvidemänge ja põnevaid helisid. Kõik need uued kogemused saavadki lapse arengu alustalaks.
Kuidas samad tegevused arendavad sensoorseid süsteeme erinevalt suvel ja talvel?
Küll aga on suur vahe, kas viibida lapsega õues suvel või talvel, sest sensoorsed kogemused on erinevatel aastaaegadel täiesti erinevad. Toon erinevate meelesüsteemide kaupa mõningaid näiteid:
Tasakaal:
Suvel saavad lapsed taasakaalumeelt aktiveerida erinevatel mänguväljakutel ja julgemad ka lõbustusparkides. Kiikumine, keerutamine, liumäed, karusellid, erineva tempo ja liikumisuunaga atraktsioonid jne annavad taskaalumeelele hulganisti uusi kogemusi. Talveperioodil annab loodus võimaluse suvel omandatu praktikasse rakendada ehk siis on ilmekalt näha, kas jääme libedal jääl püsti või mitte. Muidugi on ka talvel väga headeks tasakaalumeele arendustegevusteks nt uisutamine, suusatamine ja kelgutamine.
Süvatundlikkus:
Suvel saame süvatundlikkust ehk lihaseid ja liigeseid väga hästi aktiveerida mänguväljakutel ronides ja turnides või rannaliivas jalutades. Kui veab ja talvel on palju lund, siis on lumes sumpamine, lumememmede ja -kindluste ehitamine süvatundlikkusele üheks suurepäraseks arendustegevuseks.
Puutetundlikkus:
Suvel käime üldiselt lühikeste riietega, mis tähendab, et nahk puutub kokku õues väga paljude erinevate tekstuuride, temperatuuride ja isegi ootamatu valustiimuliga, kui saad nt herilaselt nõelata. Talvel on nahk kaetud ja spontaanseid uusi kogemusi naha pinnale tuleb õues seeläbi vähem. Küll aga pakuvad nt villased riided talvel puutetundlikkusele uut kogemust ning nende kandmine on mõnele inimesele (sh mulle) suureks väljakutseks. Suvel tuleb sageli ette ka paljajalu käimist nii siseruumides kui ka hoovis või rannas, aga talvel kanname suurema osa ajast ikka sokke ja õues saapaid.
Nägemine:
Suveajal on nägemismeelel looduses palju avastamist – värvilised taimed, päikseloojangud ja sügise tulekuga kirjuks värvuvad puud. Samas pakub ka talvine pime aeg oma jõulukaunistuste ja -tuledega väga palju uusi ja teistsuguseid sensoorseid kogemusi.
Haistmine:
Suvi on täis magusaid lillelõhnu ja kellele ei meeldiks see “peale vihma lõhn” – üks minu lemmikutest! Talvel kogeme loodusest tulenevaid lõhnasid pisut vähem (õues viibides on suurema osa ajast nina ka punane J), aga teeme selle tubastes tingimustes tasa kuuse tuppatoomise, mandariinide söömise ja sooja glögiga.
Maitsmine:
Kes ei armastaks suvel metsas jalutades suhu pista mõnda metsmaasikat või (vana)ema kasvuhoonest vastvalminud värsket tomatit ampsata? Talvel poest saadaolevad tomatid ei maitse ju üldse nii hästi kui suvised. Talvel pole ka mõistlik maitsemeele arendamiseks midagi loodusest saadavat suhu toppida, kuigi lapsepõlves oleme vast kõik järgi proovinud, kuidas see lumi siis ikkagi maitseb… Küll aga pakub talveperiood siiski köögis intensiivseid maitseelamusi piparkookide, verivorstide ja hapukapsa näol!
Kuulmine:
Suvel kuuleb õues mitmeid erinevaid helisid – nt putukad, linnud, merekohin, müristamine jpm. Talvine periood pakub loodusest tulenevaid helisid vähem, aga seda kompenseerivad lakkamatult kõlavad jõululaulud nii kodus, autos, poodides ja mujal.
Milliseid tegevusi on suvel parem teha kui talvel?
Ma ei eelista arenduseesmärkide poolest ühte aastaaega teisele, sest nagu eelpool mainitud, leiab arendusvõimalusi mõlema aastaaja puhul väga palju. Küll aga leian, et suvel on lapse arengu toetamine õues pisut kergem kui talvel. Sõltub muidugi talvest, aga riidessepanek võtab üldiselt kaks korda rohkem aega, paratamatult poeb õues külm nahavahele, mänguväljakud on libedad või lume alla mattunud, mistõttu lapsevanem peab olema väga loov, et õuetegevused talvisel ajal lapsele toredaks ja arendavaks teha, eriti kui ei ole oma hoovi.
Seega kipub elu talveperioodil olema ikka väga palju tubasem ja selle võrra ka sensoorsete kogemuste osas vaesem. Muidugi saab ka talvel tubastes tingimustes lapsele palju uusi kogemusi pakkuda alates kuuse ehtimisest kuni piparkookide valmistamiseni, aga seejuures on oluline meeles hoida, et lapse jaoks oleks igapäevaselt päevakavas uusi tegevusi, mitte korduvalt ainult samasugused ettevõtmised.
Veel kuuaega on ees mõnusat suveperioodi, nii et julgustan teid koos lastega õuetingimustes sellest maksimumi võtma! Kui sa jääd iseseisvalt hätta sensoorikal põhinevate arendustegevuste väljamõtlemisega, siis sobib nii õues kui tubastes tingimustes appi võtta Kõnevurri mänguketas/lauamäng “Sensoorne”, mis sisaldab 15 erinevat harjutust meelte ja taju arendamiseks. Sellega saad kindel olla, et teed õiget asja!
