Logopeed: Millal on lapse kõne arengus kõik hästi – ja millal vajab ta lisatuge?

Mäng ei ole ainult lõbu – see võib olla ka võimas vahend lapse keelelise arengu toetamiseks.

Lapse kõne arenedes on vahva kuulda, kuidas ta oma mõtteid üha selgemalt sõnadesse seab – kord rõõmustades ootamatute uudissõnadega, kord üllatades juba päris ladusa jutuga. Olukorras, mil lapse areng on kiire ning korraga muutuvad mitmed valdkonnad, võib lapsevanemal olla keeruline eristada kõnearengu kõrvalekallet loomulikust arengutempost. Nii seisavad vanemad tihti vastamisi küsimustega – kas kõik kulgeb vanusele vastavalt?, kuidas saaks kodus kõne arengut toetada?, kuidas toetada kõnearengut sihipäraselt, aga mänguliselt?

Kõne on inimese jaoks palju enamat kui lihtsalt sõnade kokkupanemine. See on vahend oma mõtete, soovide ja tunnete jagamiseks. Ning nagu iga oskus, vajab ka kõne arenguks aega, kogemusi ja suuremat või väiksemat tuge. Nii mängivad lapse kõnearengu toetamisel olulist rolli emad-isad, kui ka teised pereliikmed, õpetajad ja logopeedid.

Kuidas eristada, millal kõik on hästi ning millal vajab laps lisatuge?

Kõne areng toimub astmeliselt ning igas vanuses on oma loomulikud verstapostid. Umbes 3-aastaselt võiks laps juba osaleda lihtsamas vestluses ning olema vajadusel suuteline ennast väljendama rohkem kui ühe lausungiga (nt kui ema kutsub last sööma, aga laps tahab söömise asemel mängida, võiks ta ütelda: “Mina ei taha süüa. Mina tahan emmega mängida”). Lapse kõne sisaldab enamasti sellises vanuses veel rohkelt vigu, kuid see peaks olema suuremas osas arusaadav ka neile täiskasvanutele, kes lapsega igapäevaselt kokku ei puutu.

4-aastase lapse sõnavara ja väljendusoskus arenevad hoogsalt. Ta oskab järjest täpsemalt nimetada enda ümber olevaid esemeid, olendeid ja nähtusi – näiteks koera jala asemel ütleb „käpp“ ja täppidega kleidi kohta “täpiline kleit”. Kiire sõnavara ja grammatiliste oskuste areng võimaldavad lapsel järjest arenenumaid rolli- ja süžeemänge mängida ning selle käigus mängukaaslastega vabalt ja julgelt suhelda. Samal ajal areneb ka lapse tekstimõistmisoskus – kui varem mõistis ta valdavalt lugusid, mis olid seotud isiklike kogemustega, siis nüüd suudab ta jälgida ka muinasjutte ning kirjeldada üksikute lausungitega piltidel kujutatud lugusid.

5-aastaselt peaks lapse hääldus olema valdavalt selge. Mõningaid raskusi võib veel esineda keerulisemate häälikutega nagu /r/, /s/ või täpitähed, kuid kõne on üldjoontes ladus ja arusaadav. Paralleelselt häälduse arenguga arenevad ka kõik teised kõnevaldkonnad, sh kirjalik kõne. Selles vanuses võiks laps ära tunda, kas sõnas /kass/ esineb /s/ häälik ning osata joonistatud pildile kirjutada enda nime.

6–7-aastaselt muutub lapse kõne üha sihipärasemaks ja rikkalikumaks. Ta oskab esitada küsimusi, arutleda, põhjendada ning kasutada keelt suhtlemise kõrval ka nt mõjutamiseks – kedagi mängu kutsudes või reegleid selgitades. Kui kirjaliku kõne eeloskused arenevad kogu eelnevate aastate vältel, siis esimeste lihtsamate sõnade kirjutamise ja lugemiseni jõuavad lapsed enamasti 6-7-aastaselt. Kuid nii nagu lapsed erinevad oma huvide poolest, võivad ka lasteaeda lõpetades olla lapsed oma lugemis- ja kirjutamisoskustega erinevatel tasemetel.

Millised mängud sobivad koju ja millal tuleks kaasata spetsialist?

Kõne areneb kõige paremini loomulikus ja tähenduslikus suhtluses – igapäevastes olukordades, kus lapsel on vaja enda soove ja mõtteid väljendada. Turvaline suhtluskeskkond ja toetav kuulaja aitavad väga efektiivselt eneseväljendusoskusel areneda. Vanema ja teiste lähedaste roll on siinjuures oluline – mitte ainult kuulajatena, vaid ka aktiivse suhtluspartneritena. Parimad kõne arengut situatsioonid tekivad just mängides, koos raamatut vaadates või igapäevaseid tegevusi tehes. Kui aga vanem soovib teadlikumalt lapse keelelist arengut toetada, võivad appi tulla spetsiaalselt loodud mängulised vahendid, mida kasutavad ka logopeedid oma töös.

Üha enam leidub selliseid arendavaid mänguvahendeid, mis on loodud spetsialistide teadmistele tuginedes, ent sobivad hästi ka koduseks kasutamiseks. Näiteks Lengu valikus on mitmeid vahendeid, mida rakendavad oma töös logopeedid, kuid mis sobivad ka koduseks arendustegevuseks.

Üks selline vahend on Jututäringud, mis aitavad luua vestluseks lõbusa ja pingevaba õhkkonna. Logopeedi juures võivad jututäringud aidata kaasa suhtluskontakti loomisele, samal ajal arendades sõnavara, lauseloomet ja tekstiloomeoskust. Kui vanem võtab samuti mängust osa, võib ühine loo jutustamine osutuda nii lõbusaks kui ka arendavaks hetkeks.

Ka „Sarnase kõlaga sõnade“ doominod sobivad koduseks kasutamiseks, toetades lapse lugemisoskuse kujunemist. Kui doomino I variant on suurtes trükitähtedes ja sobib eelkooliealisele lapsele, siis doomino II variant sobib lapsele, kes õpib juba kirjatähti. Mäng ise on lihtne ja põnev, võimaldades lapsel ka iseseisvalt katsetada ning harjutada.

Kuigi paljusid arendavaid mänge saab kodus rõõmsalt iseseisvalt mängida, on ka vahendeid, mille kasutamine eeldab spetsialisti kaasamist. Üks selline näide on Kõnevurri häälikukettad ja lauamängud, mida kasutatakse lapse hääldusoskuse täpsemaks kujundamiseks. Kuigi need värvikad ja mängulised kettad võivad esmapilgul tunduda sarnased teiste kõnemängudega, tugineb nende kasutamine metoodikale, mis arvestab lapse individuaalset kõnetaset, anatoomilisi iseärasusi ja hääldusprobleemi olemust.

Logopeed hindab enne harjutuste alustamist, kas lapsel on eeldused kõnealuse hääliku korrektseks hääldamiseks, ja valib selle põhjal sobiva harjutuste seeria. Näiteks võib sarnane /s/ hääldusviga vajada erinevate laste puhul täiesti erinevat lähenemist. Häälikuketaste tugevuseks on, et need on välja töötatud spetsialisti vajadusi silmas pidades – detailsete juhiste, kordusarvude ja juhendavate videomaterjalidega. Kui harjutus on lapsele juba tuttav, saab ka vanem seda tänu harjutustega kaasa tulevatele videotele kodus koos lapsega korrata – olgu harjutus varem ununenud või jäänud logopeedi vastuvõtul pooleli.

Samasugustel põhimõtetel toimivad ka Kõnevurri „Ninahingamise“ ja „Oraalmotoorika“ mängukettad ja lauamängud, mis on mõeldud toetama müofunktsionaalset teraapiat. Nende eesmärk on parandada suulihaste tööd ja hingamismustreid – oskusi, mis on sageli seotud õige näo- ja koljuluu arengu ning korrektse hambumuse kujunemisega. Nagu häälikukettadki, vajavad ka need alguses spetsialisti juhendamist, kuid tänu kaasnevatele materjalidele saavad lapsevanemad hiljem kodus harjutustega jätkata.

Spetsialisti juhendamisel kasutatavad vahendid ei ole keerulised, kuid nende tõhusus sõltub just täpsest diagnoosist ja individuaalsest lähenemisest. Õige mäng õigel ajal – see on eduka arengu võti.

Kuigi mängulised vahendid pakuvad suurepäraseid võimalusi lapse kõne arendamiseks, tasub meeles pidada, et ükski mäng, raamat ega tööleht ei asenda spetsialisti. Kui lapse kõne arengu osas tekib küsimusi või murekohti – näiteks hääldus on ebaselge, sõnavara jääb väheseks või lauseehitus ei arene eakohaselt – tasub kindlasti pöörduda logopeedi poole. Varajane märkamine ning asjatundlik sekkumine aitab ennetada keerukamaid raskusi koolieas.

Tiina Suvi

Logopeed