Kuidas toetada lasteaiaga kohanemist?

Lasteaias käimisega alustamine on suur elumuutus nii lapse kui vanemate jaoks. Sellega kaasneb mitmeid uusi olukordi ja emotsioone ning seetõttu nõuab see olukord hoolikat lähenemist.

Käesolev blogipostitus vaatleb olulisi momente, mis on seotud kohanemisega ning siit leiate kasulikke mõttesuundi, et muuta see oluline eluetapp nauditavaks nii lapsele kui endale.

Kuidas võib laps reageerida?

On loomulik ja ka tervislik, et uuele elusituatsioonile reageeritakse. Lapsed võivad reageerida uuele olukorrale vägagi erinevalt, näiteks unehäiretega, söömishäiretega, voodimärgamisega, viha ja trotsiga vanema vastu. Osad lapsed keelduvad lasteaia päevategevustes osalemisest. Võimenduda võivad jonnihood. See kõik on normaalne. Kohanemisperioodil laps on sunnitud oma mugavustsoonist lahkuma, mistõttu tema keha ja vaim kaotab tasakaalu. Seetõttu tekivadki sellised kaebused. Olge mõistev ja toetav.

Samuti on loomulik, et laps ei reageeri dramaatiliselt. Vastupidi, laps võib olla õnnelik, et saab kollektiivi minna. Ta on elevil ja rõõmus kõige uue üle. Küll aga võib laps hakata uuele olukorrale reageerima hiljem, kui kollektiivi minekust on juba mõnda aega möödas. Seegi on normaalne. Lapsevanema võib olukord segadusse ajada: "Miks laps nüüd ei taha rühma jääda, kui kõik tundus juba nii hästi minevat?" Asi on selles, et lapsele sai selgeks, et see ongi nüüd tema elu, päriselt ka, ta peabki hakkama siin iga päev käima. Uudsus on kadunud ja asemele on tulnud „karm reaalsus“.

Alguses võib laps haigestuda sagedamini. Peale haigusperioodi on tagasilöögid lapse meeleolus ja käitumises tavalised. Samuti võivad ilmneda tagasilöögid näiteks peale pikemat perereisi või peale suvepuhkust.

Kui pikk on lasteaiaga kohanemisaeg?

Kohanemiseks võib kuluda paar kuud, mõnikord ka kuni pool aastat. Võib öelda, et periood, mil laps vajab igakülgset toetust, on kindlasti vähemalt 6 nädalat. Alla 3-aastasel lapsel puudub veel kuvand sellest, et vanem tuleb talle kindlasti järgi. Lahusolek just emast on miskit niisugust, mis tekitab lapses pingeid ja närvilisust, kaob turvatunne. Igal hommikul ta kogeb, et ema jättis ta maha. Sellest tulenevalt võib laps õhtul, kui ema järgi tuleb, käituda nn „võimatult“: keeldub mängu lõpetamisest, lööb vanemat, sülitab tema pihta, nn ei kuuletu jne. Laps on terve pika päeva olnud reeglistatud keskkonnas võõraste inimeste hoole all ja nüüd, kui ema ilmub, siis ta niiöelda „karistab“ vanemat tema hommikuse mahajätmise eest. Laps on teid terve päeva oodanud ja igatsenud, ta on teist puudust tundnud.

Kuvandi kujunemine, et ema tuleb kindlasti talle järgi, võtab aega. Olge kannatlik. Varuge lapsele järele tulles aega ja minge korraks selle tegevuse juurde, millega laps parasjagu tegeleb. Lõpetage temaga koos see viimane tegevus. See võtab paar minutit. Sellega annate sõnumi, et ka teie olete valmis lapse järgi ootama. Ja see annab lapsele teadmise, et te armastate teda. On loomulik ja arusaadav, et laps igatseb päeva jooksul oma ema. Lapsele võib abi olla, kui tal on kaasas mälestus emast, nt foto või on lapsel kaasas mingi oma lemmiklelu. Vanemana te kindlasti teate, millest võiks teie lapse puhul abi olla. Võite isegi panna lapse käele südamekujulise kleepsu või joonistage lapse käele süda, see on talle suureks lohutuseks, kui nukrusehetk peale tuleb. Vahel mõjub hästi võte, et lapse toob lasteaeda isa.

Kohanemist toetab, kui vanem saab temale olulistes asjades siiralt usaldada lapse eest hoolitsevaid täiskasvanuid. Õppige vanematena uut kohta ja inimesi tundma. Tehke seda juba mitu nädalat enne ametliku koostöö algust. Küsige küsimusi, tehke ettepanekuid. Vanematena tunnete oma last kõige paremini, andke rühma töötajatele olulistest asjaoludest kindlasti teada. Lasteaias on omad reeglid ja kõiki vanemate soove rahuldada ei saa, ent paindlikkuseks on kindlasti mõningast ruumi. Kui miski teile muret teeb, kui te milleski kahtlete, kui teil on küsimusi, rääkige sellest koheselt rühma töötajatega. On abiks, kui last lasteaeda toov vanem ja rühma töötaja vahetavad hommikuti mõned positiivsed repliigid. Laps näeb, et vanem viib teda rõõmsas meeleolus ja nii kujuneb lapsel arusaam, et see on üks igavesti tore koht, kuhu ta ilma vanemateta jääma peab. Tehke lapsega koos selle koha ümbrusesse jalutuskäike, vaadake koos, mida lapsed õuesoleku ajal teevad, ehk saate isegi territooriumile jalutama ja õpetajatega suhelda. Eesolevast muutusest rääkige lapsega positiivses võtmes. Tutvuge rühma reziimiga ja kuu enne rühma minekut hakake sama reziimi viljelema ka kodus.

Kui pikk peaks olema lasteaiapäeva pikkus?

Alustage lühematest päevadest. Alguses, kui koos lapsega rühmas olete (kui seda lubatakse), tuleb alati ära tulla siis, kui lapsel on hea tuju. Hommikul last lasteaeda tuues ärge viivitage lahkumisega, vaid soovige rahulikult ilusat päeva, kallistage ja andke musi ning siis lahkuge. Isegi kui laps nutab ja klammerdub sinu külge, siis sõnum sinu enda käitumisega on: "Kõik läheb hästi, kuigi praegu on tuju paha. Ma käin tööl ära ja tulen kohe siia." Aktsepteerige lapse ahastust ja proovige samal ajal last "emotsionaalselt nakatada" kindlustundega, et kõik läheb hästi ja tulete pärastlõunal tagasi. Mitte mingil juhul ärge hiilige minema, ilma et laps seda märkaks.

Kas lapsevanema meeleolu on oluline?

Õhtul lapsele järele tulles näidake rõõmu nii rühma töötajate kui lapse taasnägemise üle. Keskenduge kogu oma tähelepanuga lapsele, nt ärge rääkige samal ajal telefoniga. Vahetage taas rühma täiskasvanuga mõned positiivsed repliigid. Ärge kiirustage lahkumisega. Kiirustades annate sõnumi, et lähme siit kiiresti minema, see on üks vastik koht. Hoiupäevajärgsed pärastlõunad või õhtud saab lapse maha rahustada lapsega ühiselt aega veetes. Jõudes lapsega koju, mängige ja tegelege temaga vähemalt 20 minutit ja alles siis minge oma toimetuste juurde.

Millised võiksid olla kodused tegevused enne lasteaia algust?

Kui vähegi võimalik, ärge viige kohanemisperioodil (6 nädalat) sisse muid suuremaid muutusi lapse elus, näiteks lutist loobumine, eraldi tuppa iseseisvalt magama panemine, remont lapse toas. Vähemalt 6 nädalat on soovitav hoida ka nädalavahetused rahulikud. Vähem aktiivseid seltskondlikke üritusi sel ajal = rohkem lapse ja ka vanema heaolu. Hoidke võimalusel nädalavahetuse rütm sama, mis argipäeviti. Stabiilne ja korrastatud nädalavahetuse päevarütm garanteerib heaolutunde, hea tuju, hommikuse kerge ärkamise, kvaliteetse ööune, tõhusa keskendumise ja mis kõige tähtsam, eduka järgmise nädala võimalikult väheste pingete ja pisaratega.

Pidage meeles tarka ja sügavat mõtet: „Teie lapse homne päev saab alguse täna õhtul.“ Hoidke õhtud rahulikud ja pühendage aega lapse ööunne sättimise rituaalidele. Vältige lapse väikses ekraanis viibimist vähemalt tund enne ööunne minekut. Hoiupäeval ärgake ise piisavalt vara, tehke ära enda isiklikud toimetused ja kui laps ärkab, saate temale tähelepanu pühendada. Lasteaialapse ööune pikkuseks peab olema 10 tundi.

Kuidas kohaneda 1. klassi, lasteaia või kooli algusega peale suvevaheaega?

Ka suvepuhkuselt lasteaeda või kooli mineku üleminekul tuleb pöörata planeeritult tähelepanu. Kui suvel on lapse elu olnud paar kuud „pea peale pööratud“, siis vähemalt kaks nädalat enne elukorralduse muutust tuleb organiseerida lapse päevad (kaasa arvatud nädalavahetused) eesootavale kohaseks. Iseäranis 1. klassi mineva lapse puhul on oluline, et taas võetakse 6 nädalat kohanemise igakülgseks toetamiseks. Püüdke korraldada, et esimesed 6 koolinädalat on keegi kodus, kui laps koolist saabub. Mõjub hästi, kui need 6 esimest koolinädalat on une rutiiniks lapsele ettelugemine ning tasub üle vaadata oma kodused ühised peretegevused. Näiteks, kas on igas nädalas vähemalt üks õhtupoolik, kus pere koos midagi teeb, näiteks mängitakse lauamänge. Ent meeles tuleb pidada, et iga teie laps vajab ka igapäevaselt individuaalset kvaliteetaega üks-ühele suhtlemise näol. See aeg võiks olla nii 15-20 minutit igapäevaselt. Pereüritus nädalavahetusel ei kompenseeri igapäevase kvaliteetaja puudumist. Regulaarselt korduvad olukorrad on need, mis panevad meid turvaliselt tundma.

Abiks kohanemisel võib olla ka oma kogemuste jagamisest lapsega enda koolieelsest perioodist, näiteks näidates sellest perioodist fotosid.

Pidage meeles, et lapsele ei tohiks lubada preemiaid ega privileege probleemideta lasteaias viibimise eest. Mitte mingil juhul ei tohi oma last lasteaiaga hirmutada. Vastastikuse lahkuse ja usalduse õhkkonnas tunnevad lapsed end turvaliselt. Edu kohanemisel tagab ühine mure lapse heaolu pärast, teineteisemõistmine ning lasteaia ja pere koostöö, samuti peresisene koostöö ema ja isa ning vanavanemate vahel.

Ene Paadimeister

koolieelse pedagoogika ja psühholoogia õpetaja/koolieelse kasvatuse metoodik