Kõne areng algab keele ja huulte koostööst – miks suu motoorika on lapse arengus võtmetähtsusega?
Kõne areng algab keele ja huulte koostööst – miks suu motoorika on lapse arengus võtmetähtsusega?
Paljud vanemad muretsevad oma lapse kõne arengu pärast. Jälgitakse, et kõik häälikud saaksid selgeks õigeks vanuseks ning sõnavara oleks mitmekesine. Samas ei ole suu ainult kõneaparaat – see on mitme olulise elutalitluse keskpunkt, kus kohtuvad hingamine, mälumine, neelamine ja suhtlemine. Oraalmotoorsed funktsioonid ehk suu ja selle ümbruse lihaste koostöö on aluseks selgele kõnele ning toetavad lapse üldist arengut.
Kõne tekkeks on vaja huulte, keele ja lõualuude head kontrolli.
Kõne tekkeks peab laps suutma kontrollida oma huuli, keelt, lõualuud ja põski. Need lihased, mida vajame imemiseks, mälumiseks ja hingamiseks, on samad, mis osalevad ka häälikute moodustamisel. Kui lapsel puudub suutlikkus keelt sujuvalt liigutada või ta ei suuda huuli piisavalt sulgeda, võib see mõjutada nii kõne selgust kui ka häälduse täpsust.
Mis võib segada suu ja näopiirkonna normaalset arengut?
Normaalsete oraalmotoorsete funktsioonide arenemist võib takistada mõni kaasasündinud haigus, aga sagedamini põhjustavad häireid hoopis ninahingamisprobeemid, lühike keelekida, pikaaegne luti või lutipudeli kasutus ning pöidla või sõrmede imemise harjumus. Kui lapsel on oraalmotoorses arengus mahajäämus või kõrvalekalded, võivad need väljenduda ebaselges artikulatsioonis või probleemides söömisel ja neelamisel.
Arendamist tuleb alustada beebieas
Oraalmotoorseid oskusi ja näo-lõualuude arengut tuleb toetada juba beebieast alates. Äärmiselt oluline on jälgida, et lapsel oleks hingamisteed vabad ning eeldused heaks ninahingamiseks tagatud. Võimalusel tuleks beebi toitmiseks eelistada imetamist, sest erinevalt pudelist toitmisele tõmbavad imikud rinna endale sügavale suhu, kus see vormib kõvasuulae kuju läbi korduva surve. Rinnast imemine nõuab lõualuude kompressiooni, mis aitab arendada mälumislihaseid paremini kui pudelist toitmine. See omakorda annab funktsionaalse stiimuli näo normaalseks kasvuks ja arenguks.
Tahke toidu sööma õppimine mängib väga olulist rolli beebi suu motoorika arengus. Kui imik hakkab rinnapiima või piimasegude kõrvale proovima püreesid, tükilist toitu ja lõpuks tahket toitu, areneb tema suu, keele ja lõualuude koostöö uuele tasemele. Tahke toit nõuab keele külgsuunalist ja ülestõusvat liikumist, et toitu suus suunata ja mäluda. See arendab keele koordinatsiooni, mis on hiljem väga oluline ka häälikute moodustamisel.
Mis on müofunktsionaalne teraapia ja kellele see sobib?
Müofunktsionaalne teraapia tegeleb suu ja keele funktsioonihäirete ravimisega alates 4. eluaastast. Selle teraapia eesmärk on taastada suu- ja näopiirkonna lihaste tasakaal ning toetada normaalse hingamise, neelamise ja kõne arengut. Müofunktsionaalne terapeut hindab lapse hingamismustrit, huulte-, näo- ja keelelihaste liikuvusulatust ning jõudu. Samuti vaatab ta keele puhkeoleku asendit ja neelamismustrit. Häirete olemasolul soovitab terapeut tegevusi või harjutusi häirete korrigeerimiseks. Põhikoormus harjutuste sooritamisel jääb siiski lapsevanemale. Edenemiseks on oluline regulaarne harjutamine, aga laps vajab vanemapoolset juhendamist ja motiveerimist. Mida väiksem on laps, seda olulisem on mänguline lähenemine.
Kõnevurri mängud – lõbus ja tõhus viis harjutamiseks
Lengu on koostöös logopeedide ja müofunktsionaalsete terapeutidega loonud kaks mängu: Kõnevurri “Ninahingamine” ja “Oraalmotoorika”. Mõlemad on saadaval nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul ja sobivad kasutamiseks alates 3. eluaastast. “Ninahingamise” harjutused aitavad ninahingamis taastada ning soodustada pingevaba huulte sulguse saavutamist. Kõnevurri oraalmotoorika treenimiseks mõeldud harjutused aitavad tõsta huulte ja keelelihaste toonust. Lisaks aitavad need toetada õiget huulte ja keele puhkeoleku asendi saavutamist. Kõnevurri mängud teevad koduse harjutamise lihtsamaks, sest loosiratta boonuse sektorisse saab valida lapsele sobiva motivaatori. Teraapiatundides on mängud aidanud mul kartlikke lapsi harjutusi sooritama meelitada ja pakkunud lõbusat vaheldust. Ülemist vanusepiiri mängude kasutamisel ei ole.
Õigeaegne märkamine ja toetamine – nii spetsialisti abil kui koduste mängude kaudu – aitab lapsel saavutada selge kõne, õige keele puhkeolekuasendi, neelamismustri ja funktsionaalse hingamise. Müofunktsionaalne teraapia koos lõbusate harjutustega, nagu pakub Kõnevurri mängukeskkond, on väärtuslik tugi lapse arengu teekonnal.
Nele Pihla
Müofunktsionaalne terapeut